teisipäev, 28. jaanuar 2020

"Linnuvaatleja" - William Shaw

Autor: William Shaw
Originaalpealkiri: "The Birdwatcher"
Tõlkija: Piret Lemetti
Kirjastus: Eesti Raamat
Formaat: pehmekaaneline
Ilmumisaasta: 2019
Lehekülgi: 384
Goodreads
Raamatukodu
Rahva Raamat


Mida vanemaks ma saan, seda vähem mulle muutused meeldivad. Seega on hea tõdeda, et mõned asjad on püsivad, nagu näiteks Eesti Raamatu "Mirabilia" sari, mida mäletan juba lapsepõlvest. Teismelisena sai  sarja raamatuid neelatud metsikutes kogustes, kuid siis jäi selle lugemine unarusse. Hakkas ju ilmuma igasugu muud huvitavat kirjandust. Igatahes olen viimastel aastatel tasapisi sarja juurde naasnud ja leidnud nii mõnegi huvitava autori. William Shaw kuulub kahtlemata nende hulka.

"Linnuvaatleja" peategelaseks on politseinik William South. Kogemust on mehel juba üksjagu, kuid mõrvade uurimisest on ta alati kauge kaarega mööda käinud. Nimelt on mees ise mõrvar. Siis aga tapetakse Southi naabrimees ja atsakas naisuurija  nõuab alguses, et William teda aitaks. Mees tunneb ju piirkonda ja inimesi.

Järgnev tekst sisalda sisurikkujaid ehk spoilereid.

Vägev kaas. Kohe tõmbas magnetina ligi. Tagakaanel olev tutvustus oli ka äge - lubati "suurepärase ülesehitusega põnevikku". Tuleb aga välja, et minu arusaam põnevikust on üsna teistsugune, kui tutvustuse kirjutajal. Ma eeldan, et põnevik peab olema ... põnev. Ei aita viimasest kahekümnest leheküljest, kus tempo on kaelamurdev ja verd pritsib igasse ilmakaarde.
Minu jaoks oli "Linnuvaatleja" huvitav krimilugu. Kohati võrdleksin seda isegi Kurt Wallanderi juhtumitega, sest taas lugesin ma huviga, kuidas keskeale lähenev mees oma igapäevaseid toimetusi tegi - küttis ahju, pühkis põrandat, sõi, jõi ja käis linde vaatlemas. Autoril peab olema annet, et ma nii argistest toimetustest lugedes raamatut pooleli ei jätaks. William Shaw'l seda on. Nagu varem mainisin, lugesin huviga, aga vot põnev ei olnud. Vahepeal panin raamatu mitmeks päevaks kõrvale ja siis lugesin taas. Tagasipõiked lapsepõlve olid kaasahaaravad ning  näitasid ilmekalt, kuidas varases eas kogetu edasist elu mõjutab ja kuidas üks tegu jääb niivõrd kummitama, et inimene otsib  kogu oma elu lunastust.
Lõpus olin natuke pettunud. Mulle meeldivad krimkad, kus peategelane lahendab juhtumi tänu visale tööle ja nutikusele. Poolkogemata sülle jooksnud lahendus tundub petmisena. Aga eks juhtub ka seda.
Sellegi poolest hea raamat ning kui eesti keeles peaks ilmuma veel mõni William Shaw krimka, siis võtan ka need plaani.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...