neljapäev, 9. august 2018

"Tormiõde" - Lucinda Riley

2. raamat sarjas Seitse õde"
Autor: Lucinda Riley
Originaalpealkiri: "The Storm Sister"
Tõlkija: Faina Laksberg
Kirjastus: Varrak
Formaat: kõvakaaneline
Ilmumisaasta: 2016
Lehekülgi: 520
Goodreads
Rahva Raamat
Apollo

Lugemise väljakutse 2018: raamat, mille lugemissoovituse sain Lugemise väljakutse grupis
 

Ally on saanud võimaluse osaleda ohtlikul, kuid väga mainekal purjeregatil, kui ta kuuleb oma kasuisa Pa Salt'i surmast. Koju jõudes saavad kõik õed isalt kirja ja vihjed oma tõelise päritolu avastamiseks. Alguses pole Ally'l plaanis Pa Salti vihjeid järgida, kuid kui naise elu pea peale pöördub, otsustab ta saadud informatsiooni kasutada. Tee viib Ally Norrasse, kus ta avastab, et on Griegi  "Peer Gynti" esimeses lavastuses laulnud Anna Landviki  järeltulija.

Arvamus:
Ma saan aina rohkem aru, miks ma Varraku ajaviiteromaane nii harva loen. "Tormiõde" oli just selline "elu on üks hädaorg, ära surema pead kord" maiguga teos. Tõeline pisarakiskuja, kus helgeid hetki sai ühe käe sõrmedel üles lugeda.
Kusjuures autor näis lausa nautivat ahastavate ja ängi tekitavate stseenide kirjeldamisest, libisedes samal ajal üle kohtadest, mis võinuks tasakaaluks loosse tuua rohkem õnne ja päikest. Kuna seekord olin päriselus jõudnud punkti, kus tahtsingi nutta ja ahastusest karjuda, siis oli raamatu tekst väga heaks ettekäändeks.
Algus oli taas hästi vaevaline, õdede kojutulek ja Pa Salti surmast teada saamine ei sobi mulle kohe kuidagi. Selles on midagi nii paigast ära, et hakka või vägisi mõtlema, et vanamees on elus ja tõmbab niite. Nojah, seda teeb ta nagunii oma kirjade ja vihjetega. Aga aina rohkem tundub mulle, et tegu on ilmatu suure ämblikuvõrguga, mille keskel elus ja terve Pa Salt naeru mügistades tütarde saatust juhib.
Kui sarja esimeses raamatus köitis mind minevikulugu, siis selle raamatuga oli vastupidi. Ma tahtsin rohkem Allyst lugeda. Tema saatus ja teekond huvitasid mind tunduvalt rohkem, kui Anna omad. Jah, Anna Landviki lugu algas paljutõotavalt. Neiu kodukoha kirjeldused, reis linna ja "töö" teatris olid köitvad, aga nagu ikka suutis "suur armastus" kõik ära rikkuda.
Teise maailmasõja lugu oli põnevam, aga see osa jäi nii lühikeseks ja taas jättis autor osa asju õhku rippuma. Mis sai Elle'ist ja Bo'st? Kui ma end kokku võtan ja sarjaga jätkan, kas on lootust, et saan oma küsimustele vastused? Need raamatud pole just ühe õhtu lektüürid.
Loo lõpus olid mul silmad paistes, nina lörises ja hinges oli omamoodi segadus. Ühelt poolt sai Ally loole nagu kriips alla tõmmatud, aga teiselt poolt jälle jäi taas nii paganama palju lahtisi otsi.

"Roos puhkeb õide, närtsib ning tema asemel hakkab õitsema sama taime teine õis"


Ma pole vist ainus, kes raamatut lugedes Griegi kuulas. Tegelikult lasin "Hommikumeeleolul" kõlada lausa korduvalt nii süüa tehes kui nõusid pestes. Imekaunis muusika.


Sarja raamatud (seni ilmunud): 
"The Seven Sisters"  - "Seitse õde"
"The Storm Sister"  - "Tormiõde"
"The Shadow Sister" - "Varjuõde"
"The Pearl Sister"  - "Pärliõde"

Ilmumas: 
"The Moon Sister" (november 2018)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...