kolmapäev, 6. detsember 2017

"Gemina" - Amie Kaufman ja Jay Kristoff

2.  raamat triloogias "The Illuminae Files" 
Peategelased: Hanna ja Nik 
Autor: Amie Kaufman, Jay Kristoff
Originaalpealkiri: "Gemina"
Illustraator: Marie Lu
Kirjastus: Knopf Books for Young Readers
Formaat: pehmekaaneline
Ilmumisaasta: 2016
Lehekülgi: 672
Goodreads
Rahva Raamat

 
Lugemise väljakutse 2017: raamat, mille tegevus toimub kosmoses


Samal ajal kui Kady ja Ezra viimases allesjäänud kosmoselaevas tuhandete ellujäänutega Heimdalli poole liiguvad, ei tea keegi kosmosejaamas, mis on juhtunud.  Meeskonna seas olev reetur on kõik planeedilt ja kosmoselaevalt tulnud teated kinni püüdnud. Kosmosejaama kapteni tütar Hanna valmistub peoks ja maffiaperekonnaliige Nik peab onu käsul smuugeldatud lehmi kantseldama. Kõik plaanid lendavad vastu taevast, kui jaama vallutavad korporatsiooni palgasõdurid, kes on valmis kõigeks, et varjata väikeplaneedi rünnakut. Hanna ja Nik leiavad end silmitsi hambuni relvastatud halastamatute eliitüksuslaste ja teadmisega, et ellujäämine sõltub vaid neist endist.

Arvamus:
Selle aasta augustis lugesin siis järge eelmisel aastal loetud raamatule "Illuminae". 
Algus läks üle kivide ja kändude. Natuke võttis aega, enne kui harjusin uute tegelastega ja kosmosejaama tegemistega.  Pealegi olid esimesed Hanna päeviku leheküljed natuke liiga tiinekast printsessi stiilis. Kui poleks olnud detaile, millele ka autorid tähelepanu juhtisid, siis oleksin esimeste lehekülgede põhjal loo pooleli jätnud. Niki puudutav oli huvitavam juba ta väga värvika perekonna tõttu, aga vahepeal oli tunne, et nüüd küll ei saa aru, kuidas kõik need detailid ja sisuliinid üheks looks kokku peaksid jooksma.
Aga siis, ... oh, sa püha püss, kus läks madin lahti. Tegevus muutus nii pööraselt põnevaks ja kaasakiskuvaks, et jooksin taas raamat näpus köögi ja toa vahet. Kuussada lehekülge on ikka paganama raske, kui  samal ajal süüa üritad teha.
Ka seekord on tegu sõnumite, videologide, päeviku sissekannete ja raportitega. Ikka veel imestan, kuidas sellises stiilis raamat võib nii üle mõistuse põnev ja jube olla.  Aga on. Loo keerdkäigud olid hämmastavad ja vahepeal tekkis moment, et oot-oot, mis see siis oli, ja ma lugesin mõned kohad uuesti üle. Ka selles osas ei peljanud autorid näidata vägivalla mõttetust ja inimeste julmust. See andis loole omamoodi õudse alatooni, sest kosmosejaamas polnud ju kuhugi põgeneda. Veidral kombel tegi see raamatu veel põnevamaks. Isegi koolituspäevale tassisin raamatu kaasa, kuigi teadsin, et lugemiseks vaevalt aega jääb. Noh, tegelikult jätsin lõuna vahele (järjekord oli tohutult pikk) ja kasutasin seda aega lugemiseks. 😎
Ka selles osas oli illustratsioonidel tähtis osa ja need olid suurepärased.  Marie Lu on väga andekas daam ja koos autoritega on nad parajad krutskivennad (vaata lk 328 - 329). Ma ei tea, kas nende lehekülgede taustaks pidi olema maniakaalne naer, aegluubis leinamarss või õõvastav vaikus. Minul igatahes jooksid judinad üle selja. Ei tea, kuidas asjasse puutuvad isikud reageerisid.
Mulle meeldis. Tohutult. Soovitan teistele. Loomulikult ootan pikisilmi triloogia viimast osa "Obsidio", mis ilmub järgmise aasta märtsis. Natuke üle kolme kuu veel!
Lehelt: https://giphy.com/

Triloogias:
"Gemina"
"Obsidio"

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...