esmaspäev, 2. oktoober 2017

"Mägi meie vahel" - Charles Martin

Autor: Charles Martin
Originaalpealkiri: "The Mountain Between Us"
Tõlkija: Aldo Randmaa
Kirjastus: Varrak
Formaat: Pehmekaaneline
Ilmumisaasta: 2015
Lehekülgi: 312
Goodreads




Lugemise väljakutse 2017: raamat, mille tegevus toimub üksildases majas või paigas
 

Salt Lake City lennujaamas kohtuvad Ben ja Ashley. Mees on edukas kirurg, kellel järgmisele päevale planeeritud mitu lõikust, naine aga ajakirjanik, kes kiirustab omaenda pulma. Kuna linnale on lähenemas torm, on mõlemad lõksus. Viimases hädas leiab Ben väikelennuki piloodi, kes on nõus tormist ette lendama ja nad järgmisse suurde linna viima. Mugavalt alanud lend muutub kiiresti kohutavaks katsumuseks, kui piloodi süda üles ütleb ning Ben ja Ashley leiavad end keset kõnnumaad, sadade kilomeetrite kaugusel lähimast inimasustusega punktist.

Arvamus (sisaldab spoilereid):
  “Some day you will be old enough to start reading fairy tales again.” 
C.S. Lewis 

Tegelikult pole ma vist kunagi muinasjuttudest välja kasvanud, aga ütleme, et nüüd on käes aeg, mil ma neid taas täiel rinnal naudin. Sel aastal on elu teinud omad korrektuurid ning kogu igapäevane masendus ja rabelemine on viinud mu punktini, kus ma ei taha enam lugeda tõsiseid ja südantlõhestavaid lugusid. Ha, nagu oleks mu blogi eelnevalt täidetud klassikute ja realistliku väärtkirjandusega. Ei, aga tõsiselt, ma kaalusin päris kaua, kas kustutada "Mägi meie vahel" oma lugemist ootavate raamatute nimekirjast või lugeda see läbi. Lõpuks võitsid kaunis kaas ja sõbranna soovitus.

Tegu on võitlusega ellujäämise nimel ning kuigi lugu oli ladusalt ja põnevalt kirjutatud, mõtlesin ma kogu aeg, et kõik tuli peategelastele kuidagi liiga kergesti kätte. Vajasid nad siis varustust või peavarju, järgmises peatükis oli soovitu neil olemas. Huvitav oli lugeda, kuid kordagi ei tekkinud nii pingelist olukorda, et ma oleksin hakanud raamatu lõpus kahtlema. Pisike üllatus oli autoril küll varuks, aga see omakorda muutis loo kuidagi liiga magusaks.

Mulle meeldis, et Beni perekonna nimi oli Payne. Võibolla on see klišee, aga mind pani mõte doktor Payne'ist muigama ning mehe reklaamlauset lugedes itsitasin päris südamest. Miski aga takistas mind mehele täiest hingest kaasa elamast. Ben oli kuidagi liiga moraalne ja viis, kuidas ta alati õigesti käitus, tekitas alaväärsustunde. Kas tõesti saab inimene olla nii ennastohverdav? Samuti jäi mulle arusaamatuks, kuidas ta alati teadis, kui mitu kilomeetrit nad päevas läbisid. Mida kaugemale lugu jõudis, seda rohkem hakkas see mind painama. Ka Ashley ei muutunud nii südamelähedaseks, kui ma lootsin. Miski naise olekus ja sõnades oli paigast ära. Ühel hetkel oli ta väike vapper võitleja ja järgmisel paras vinguviiul ning kõik tundus kuidagi ülepingutatud.

Loomulikult oli seal ka Tank, kelle saatuse pärast mu süda värises ja kellele loomulikult kogu hingest kaasa elasin. Kas võin tunnistada, et ta oli raamatu parim tegelane? No oli ju. Tanki elujanu oli reaalne, ta polnud pühak ning see, kuidas ta enda eest võitles, aga samas oma kaaslastele mõtles, oli põnev.

Loos oli tunda looduse karmi ilu ja ma ootan huviga detsembris linastuvat filmi, et kogu seda majesteetlikku, kuid ohtlikku maastikku ka kinolinal näha.
Peategelasi kehastavad Idris Elba ja Kate Winslet

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...