pühapäev, 29. oktoober 2017

"Kaltsunukk" - Daniel Cole

1. raamat sarjas "Uurija William Hawkes"
Autor: Daniel Cole
Originaalpealkiri: "Ragdoll"
Tõlkija: Marju Randlane
Kirjastus: Varrak
Formaat: pehmekaaneline
Ilmumisaasta: 2017
Lehekülgi: 368
Goodreads
Rahva Raamat


Lugemise väljakutse 2017: väga sünge sisuga raamat

Hiljuti tööle ennistatud uurija William Hawkes'i vastasmajast leitakse ülesriputatud laip. Surnukeha koosneb kuue erineva inimese osadest ning üks sõrm on suunatud üle tänava elava politseiniku aknasse.
Meedia ristib võika roima ohvrite jäänused kaltsunukuks ning uurijate rühm üritab olemasolevate tõendite alusel ohvreid tuvastada. Mõrvar pole aga lõpetanud, vaid saadab ajakirjanikule nimekirja uutest ohvritest. Viimasena on nimekirjas Hawkes. Algab võidujooks ajaga.

Arvamus:
Tegu on Daniel Cole igati arvestatava debüütromaaniga. Meeldis rohkem, kui aasta alguses loetud Paula Hawkinsi ja Ruth Ware raamatud. Igatahes neelasin mõnuga, sest lugu oli kiire ja põnev ja nii need leheküljed lendasid. Mõtisklusteks aega ei jäänud, sest mõrvar vajas ju tabamist. Alles hiljem hakkasin mõtlema, mida kuradit ma küll lugesin ja kui sünge võib olla autori mõttemaailm, et ta selliste asjade peale tuleb. Kaltsunukk, no tõesti. Aga kes teab, mida Daniel Cole  parameediku ja loomakaitsjana näinud on. Võib-olla nende ametite stress ja elude päästmine lausa nõudsid, et ta vahelduseks  paberil kellegi maha koksaks. 
Samuti pani raamat mõtlema, inimeste pingetaluvusele ja sellele piirile, kust edasi käib klõps ning algab kinnisidee ja ennasthävitav käitumine. Või mida on inimesed valmis edu nimel tegema? Kas on kerge endale tähtsad inimesed karjääri nimel ohvriks tuua ja sõna otseses mõttes üle laipade trampida? Kas võikast surmast on tõesti saanud meelelahutus?

"Katsunukk" suutis mu ka korralikult puntrasse ajada. Keset lugu ja selle ootamatuid pöördeid, leidsin ma, et tunnen korraliku ja kõigest hingest töötava tegelase vastu sügavat antipaatiat ning elan kaasa hoopis kahtlasemale tegelasele. Osa minust sai isegi aru, et olukord oli täiesti pöörane, aga tundeid juba nii kergesti ei muuda. Ja ikka veel oli ju tarvis mõrvar kätte saada. Lõpuks saadi ka, koos paraja mürgli, higi, vere ja pisaratega. 
Kui üldse midagi loole ette heita, siis enne lõppu hakkas see natuke venima. Sellegi poolest oli "Kaltsunukk" väga hea raamat. Üsna võigas ja hirmutav, aga ikkagi hea.

Järgmisel aastal peaks ilmuma sarja teine raamat "Hangman". Loodetavasti on see sama hea või isegi parem.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...