pühapäev, 23. oktoober 2016

"Piruka magus põhi" - Alan Bradley

1. raamat sarjas "Flavia de Luce"
Autor: Alan Bradley
Originaalpealkiri: "Sweetness at the Bottom of the Pie"
Tõlkija: Bibi Raid
Kirjastus: Päikese Kirjastus
Formaat: pehmekaaneline
Ilmumisaasta: 2016
Lehekülgi: 335
Goodreads
Rahva Raamat, Apollo


Lugemise Väljakutse 2016detektiivlugu
  photo reiting4-5small.jpg

1950. aasta suvel peab Buckshaw' mõisas elav 11-aastane Flavia de Luce plaani, kuidas oma vanematele õdedele kätte maksta, et nood ta kinniseotuna pööningul asuvasse kappi lukustasid. Kuid siis leitakse Flavia kodu ukselävelt surnud lind, postmark noka küljes. Järgmisel hommikul leiab Flavia aga nende aiast kurgipeenras lebava mehe ja vaatab pealt, kuidas too teeb oma viimase hingetõmbe.

Arvamus:
Tegu ei ole lasteraamatutega nagu ma ekslikult oma "Ootan põnevusega - september 2016" postituses kirjutasin. Jah, raamatu tegelane on 11-aastane Flavia, kuid tüdruk on oma ea kohta tohutult küps ning teab keemiast rohkem, kui mõni professor. "Piruka magus põhi" on vaimukas ajalooline krimka, milles detektiivina proovib kätt 11-aastane keemiageenius Flavia.
Keemiat oli raamatus tõesti palju, kuid see ei seganud lugemist. Hoopis vastupidi, autor tegi selle arusaadavaks ja lõbusaks, põimides loosse huvitavaid fakte ja lugusid keemikutest ja taimedest/mürkidest. Kohati meenutas raamat oma õhustiku poolest telesarja "Downton Abbey" - pealtnäha väga inglaslik, jäik ja vaoshoitud, kuid pinna all pulbitses igasugu asju. Eriti oli seda tunda Flavia suhetes oma õdedega - mõnikord ajasid need lagunevas mõisas igavlevad tüdrukud mind muigama ja teine kord jälle jahmatas mind, kui kaugele nad olid valmis minema, et üksteisele ära teha. Flavia oli nagu väike vanainimene  ning ta mõtted, ütlused ja arutluskäigud üllatasid mind päris tihti. Vaid siis, kui ta Gladysel ringi vuras, tundsin ma, et tegu on lapsega, kes on lapsepõlve ka nautis.
Krimilugu ise oli tõeliselt põnev, mitme ootamatu pöördega ning lõpupoole ma lausa neelasin iga sõna. Päris viimastel lehekülgedel oli tegevus omamoodi südantlõhestav, väga inglaslik, aga samas ka humoorikas.
Seda raamatut julgen ma rahuliku südamega kõigile soovitada ja loodetavasti ilmub üsna pea eesti keeles ka sarja teine raamat. Mina igatahes jään pikisilmi ootama.

Lisan lõppu jupikese Flavia mõtetest leheküljelt 122:
"Poeuks oli sama kõvasti lukus kui ihnuri rahakoti rauad. Miks universum niimoodi minu vastu töötab? Kõigepealt riietekapp, siis raamatukogu ja nüüd kompvekipood. Minu elust hakkas saama üks lukus uste lõputu jada."

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...