esmaspäev, 31. oktoober 2016

"Every Which Way But Dead" - Kim Harrison

3. raamat sarjas "The Hollows"
Autor: Kim Harrison
Originaalpealkiri: "Every Which Way But Dead"
Kirjastus: HarperCollins
Formaat: e-raamat
Ilmumisaasta: 2009
Lehekülgi: 501
Goodreads

 photo reiting5small.jpg 

Suur Al täitis oma osa kokkuleppest ning nüüd on Racheli kord. Kuid Rachelil on ilma teda teise dimensiooni lohistada tahtva deemonitagi palju tegemist. Naise romantiline suhe on lörris, üks ta partneritest otsustab firmast lahkuda ning Trent Kalamaki turvaülem tahab, et naine saadaks ja kaitseks ta bossi tähtsal kokkusaamisel Stanley Saladaniga.

Arvamus (sisaldab spoilereid):
Kuna tegu on sarja kolmanda looga, siis ei saa ma eriti pikalt kirjutada, sest võin nii kellegi esimese ja teise osa lugemisnaudingu ära rikkuda. Võin vaid öelda, et "Every Which Way But Dead" meeldis mulle rohkem, kui sarja teine osa, aga samas polnud see nii hea, kui esimene. Uudsuse võlu on hakanud kaduma.

Raamat oli tempokas, kogu aeg juhtus midagi ning Rachel ei käinud mulle kordagi närvidele. Jah, ma oli temas natuke pettunud, aga ausalt öeldes olin ma ka täiesti jahmunud, et naine suutis paaril korral mitu käiku ette mõelda, ega lootnud vaid õnnele ja imele. Kuigi ta maitse meeste suhtes ...noh, näib, et Rachel lausa armastab ohtlikult elada. Ja siis veel Ivy - see suhe on tõeliselt veider, võiks vist isegi öelda haiglane ning selles osas seadis Ivy arutu käitumine ka Racheli elu ohtu. Kusjuures sellest libiseti üle, raamatu lõpuni  ei saanudki Ivy vist aru, mida ta täpselt korda saatis ja mida sundis Rachelit tegema. Väga huvitav oli jälgida, kuidas Rachel olude sunnil pidi oma haaret laiendama ja tegelema ka jõujoonte nõiakunstiga. Tegelasena on ta huvitav, aga samas muutub aina tumedamaks. Kui nii samas tempos endasi läheb, pole ta süütusest ja puhtast hingest varsti enam midagi järel.
Sarja lisandusid uued huvitavad tegelased: Ceri, David ja Saladan. Viimane oli tõeline tropp ja kuigi Rachelil tundis kahetust, siis ma lausa juubeldasin raamatu lõpus. Samal ajal kui Nick muutus aina ebasümpaatsemaks,  teenis Trent mu silmis boonuspunkte. Vägisi tuli pähe mõte, et mehest võib mingil hetkel saada Racheli kallim, kuigi ma ei tea, mida ta tegema peaks, et Rachel tolle rottide võitlusringi unustaks.  Jenksi oli taas loos liiga vähe. See suure südame ning vaimuka suuvärgiga piksi on mu lemmiktegelane ning ma tahan, et ta saaks Racheli ja Ivy'ga võrdselt paberiruumi. On seda palju tahetud? Minu arust mitte. Jäänud on veel Suur Al, oh, kuidas ma armastan teda vihata. :D Tegelikult naersin ma, nii et pisarad jooksid, kui ta Racheli pereliikmena välja ilmus ning loomulikult jälestasin kogu südamest viisi, kuidas ta Rachelit ja Cerit kohtles.
Nonii, lubasin küll, et ei spoilerda, aga mõned väikesed infokillukesed jõudsid ikkagi siia postitusse. Väga raske on kirjutada sarja raamatutest oma arvamust - juhtumid on küll erinevad, aga suhted arenevad sarjas edasi ning neid puudutamata polegi midagi postitada.
Tugev järg huvitavale sarjale. Soovitan.

Sarja raamatud:
"Dead Witch Walking"
"The Good, The Bad, and the Undead"
"Every Which Way But Dead"

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...