reede, 26. august 2016

"Seitsme nimega tüdruk. Põhja-Korea ülejooksiku lugu" - Hyeonseo Lee

Autor: Hyeonseo Lee
Originaalpealkiri: "The Girl with Seven Names: A North Korean Defector’s Story"
Tõlkija: Kaido Kangur
Kirjastus: Helios
Formaat: pehmekaaneline
Ilmumisaasta: 2016
Lehekülgi: 352
Goodreads

  Around the Year in 52 Books: autobiograafia, memuaarid
 photo reiting5small.jpg

Rahva Raamatu leheküljelt:
Põhja-Koreas üles kasvanud lapsena oli Hyeonseo Lee üks miljonitest salatseva ja jõhkra kommunistliku režiimi kätte lõksu langenud inimestest. Tema kodu Hiina piiri ääres andis talle veidi aimu maailmast, mis jäi Erakliku Kuningriigi vanglapiiridest välja. Kui 1990. aastatel tabas maad näljahäda, hakkas ta kahtlema, küsimusi esitama ja taipama, et teda on terve elu ajupestud. Võttes arvesse repressioone, vaesust ja nälga, mille tunnistajaks ta oli, ei saanud tema kodumaa kindlasti olla „parim planeedil“, nagu talle oli kogu aeg räägitud.
Seitsmeteistaastasena otsustas ta Põhja-Koreast põgeneda. Kaksteist aastat hiljem naasis ta ulja missiooniga taas Põhja-Korea piirile, et aidata oma emal ja vennal põgeneda Lõuna-Koreasse ühel kõige vaevarikkamal, kulukamal ja ohtlikumal teekonnal, mida on võimalik ette kujutada.
See on ainulaadne lugu mitte üksnes Hyeonseo põgenemisest pimedusest valgusse, vaid ka tema täiskasvanuks saamisest, haridusest ja kindlameelsusest, mille ta eneses leidis, et ehitada oma elu uuesti üles – mitte üks, vaid kaks korda – kõigepealt Hiinas ja seejärel Lõuna-Koreas.

Arvamus (sisaldab mõningaid spoilereid):
Avameelne raamat. Põhjustas paraja kultuurišoki ning avardas silmaringi. Muidugi olen ma kuulnud Põhja-Korea eluoludest, kuid ikkagi on raske tõdeda, et tänapäeval on riike, kus toimub selline ajupesu, elanikel pole peamisi inimõigusi ja nad elavad pidevas hirmus.

Oli hetki, mil Hyeonseo mulle eriti ei meeldinud, sest ta oli nii tohutult naiivne (ta nägi, mida salapolitsei inimestega tegi, aga arvas ikka, et tema kohta reeglid ei kehti). Ma imestasin korduvalt, et ta oma perekonnale suuremaid jamasid kaela ei tõmmanud. Aga tegelikult oli ta nagu iga teine teismeline, kes süsteemi vastu mässas. Põhja-Korea oli lihtsalt selle jaoks kõige hullem koht. Samas oli neiul metsikult õnne. Hyeonseo mainis möödaminnes teiste noorte naiste lugusid ning võrreldes nendega pääses ta kergelt nii kupeldaja kui ka Hiina politsei käest. Mind hämmastas, et ta suutis aastaid kedagi tõsiselt usaldamata vastu pidada, elada oma perekonnast lahus ja pidevalt varjus, aga samas luua endale uue elu ning olla edukas alal, mille ta valis.
Raamat oli väga huvitav, tõeliselt kaasahaarav ja hästi kirjutatud. Lugesin seda nagu põnevusromaani ning vahepeal pidin endale meenutama, et tegu on tegelikult juhtunud looga. Soovitan kõigile.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...