kolmapäev, 31. august 2016

"My Life Next Door" - Huntley Fitzpatrick

1. raamat sarjast "My Life Next Door"
Peategelased: Samantha Reed ja Jase Garrett
Autor: Huntley Fitzpatrick
Originaalpealkiri: "My Life Next Door"
Kirjastus: Tantor Media
Formaat: audioraamat + e-raamat
Ilmumisaasta: 2013
Pikkus: 10 h 42 min (400 lk)
Goodreads

 photo reiting3small.jpg

Samantha Reed on aastaid salaja jälginud kõrvalmajas elavat kaheksalapselist perekonda  ja unistanud, et kuulub sellesse lärmakasse, kuid hoolivasse perre. Kui Sam on 17-aastane, ronib naabripoiss Jace Samantha rõdule ning noored armuvad. Neid ootab ees suurepärane suvi. Kuni ühel õhtul juhtub õnnetus ning Sam peab langetama oma elu raskeima otsuse.

Arvamus (sisaldab spoilereid):
Taas üks raamat, millest ma suurema osa kuulasin päeval toimetades, kuid õhtuti lugesin e-raamatut ka (kõrvad ei pidanud lihtsalt enam vastu). "My Life Next Door" tekitas väga vastakaid tundeid.
Mulle meeldis tohutult Jase'i perekond ja ka noormees ise. Jase oli viisakas, kuldsete kätega ning ei kartnud eesmärgi nimel vaeva näha. Pealegi kohtles ta Sami alati nii hästi. Täiuslik poisssõber. Garrettid olid tõeliselt pöörased ja samas vahvad tegelased. Eriti George, kes oma kartustega oli naljakas, aga ühteaegu tekitas mus tahtmise teda kõvasti kallistada. Missis Garrett oli tugev ja suure südamega naine. Viis kuidas ta targutajatega tänaval ja poes toime tuli, oli imetlusväärne. Naisest õhkus hoolitsust ja väärikust isegi siis, kui ta majaesisel rinda andis.

e-raamatu kaas
Loomulikult meeldis mulle ka Tim (eriti ta viis kõik ausalt / sobimatult välja öelda), kuigi ma ei saanud aru, kuidas "kainus" noormehe ellu nii äkitselt saabus. See sõit oli loomulikult hirmuäratav, eriti neidudele, kuid kas Tim, kes alates 12. eluaastast alkoholi ja uimasteid pruukis, tõesti vajas vaid seda tõuget, et uus lehekülg pöörata? Olgu, kuidas on, aga Tim tundus loo kõige reaalsema tegelasena. Tal oli nii vigu kui ka voorusi ning mul ei olnud kordagi igav temast lugeda. Kusjuures, vastandina Timile ma lausa vihkasin ta õde Nan'i. Jessas, milline lollpea soovib endale sellist sõpra? Ja jõuangi Samanthani, kes oli kogu loo jooksul passiivne hall hiireke. Tal polnud mingit selgroogu ning ta püüd olla kõigile meele järele, ajas mu hulluks.  Isegi ta viimaste lehekülgede mäss ei suutnud neiut mulle südamelähedasemaks muuta. Ma tõesti ei saanud aru, mida Jase temas nägi.
Autori stiil oli lihtne ja loetav, kuid keset raamatut langes tempo peaaegu olematuks ning mul hakkas igav. No ja siis see imal lõpp, mis mulle üldse ei meeldinud. Ülejäänud raamat jääb reaalsuse piiridesse ja siis lõpp peab olema ninnu nännu muinasjutuline möla.
Niisiis, Garrettid - üks lill;
Tim - teine lill:
kondoomide ostmise stseen, mis pani mu südamest naerma ja oli üks vähestest, kus Sam mulle tegelikult meeldis - kolmas lill.

NB! Raamatul on olemas ka järg "The Boy Most Likely To", mis räägib Timi loo. Loodetavasti hinnatakse see varsti amazonis  alla ja ma saan selle odavalt kätte.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...