laupäev, 6. august 2016

"Harry Potter and the Cursed Child" - John Tiffany, Jack Thorne ja J.K. Rowling

Autor: John Tiffany, Jack Thorne ja J.K. Rowling
Originaalpealkiri: "Harry Potter and the Cursed Child"
Kirjastus: Little Brown
Formaat: kõvakaaneline
Ilmumisaasta: 2016
Lehekülgi: 330
Goodreads


Üheksateist aastat pärast viimase raamatu lõppu töötab Harry ministeeriumis ja on kolme lapse isa. Kuid minevik kummitab meest igal sammul. Samal ajal ei suuda Harry noorem poeg Albus perekonna pärandiga toime tulla. Poissi võrreldakse isaga igal sammul ning  suhted isa ja poja vahel aina halvenevad.

Arvamus (sisaldab spoilereid):
Mida rohkem ma loole mõtlen, seda tigedamaks muutun. Tegu ei ole Harry Potteri kaheksanda raamatuga ning seda poleks tohtinud kunagi sellena reklaamida. Kui võtta seda täiesti iseseisva üksusena, siis on tegu üsna rahuldava looga, mida ma huviga teatrisse vaatama läheksin. Lugedes mõtlesin ma mitmel korral, kuidas üks või teine asi näidendi puhul lahendatud oleks. Kas näiteks dementorite ilmudes langeb saalis temperatuur? Kuidas patronus välja näeb jne? 

Kuid kuna lugu on äärmiselt populaarsetest tegelastest ning raamatu lugemine eeldab, et me teame midagi Harry Potteri maailmast ning tegelaste minevikust, siis ei saa seda sarjast eraldada ning kogu loost saab paras naljanumber. Ühest mu lemmiktegelasest on tehtud tõeline jobu. Mida J.K. Rowling küll mõtles, kui lasi ühest oma armastatud tegelasest sellise tühise, pealiskaudse ja ajuvaba versiooni luua? Sigatüükas näivad asjad täiesti paigast ära olevat - alles neljandal aastal saavad Ginny ja Harry Albuse kohta koolist kirja. Kas see peab nali olema või? Lapsevanemaid teavitatakse kohe probleemi ilmnedes, mitte ei oodata aastaid lootes et see imeväel laheneb. Sellist maagiat pole ka Harry Potteri maailmas. 

Rose'i osa on pea olematu, kusjuures ma ootasin, et Rose kuulub peategelaste hulka ning et raamatus on rohkem Jamesi ja Albuse suhetest. Raamatu "suur saladus" ajas mu öökima. Juba mõte sellest on nii tülgastav ning ma ei taipa, kuidas selle peale üldse tuldi. Samuti oli lõpp kuidagi imalalt magus, kui kõik kangesti end ohverdama kippusid.
Malfoy perekonna osa meeldis mulle väga. Scorpius oli lahe ning Draco tõesti hoolis oma pojast ja naisest. 

Seda raamatut on väga raske hinnata. Pilguheit Harry Potteri maailma oli ahvatlev, kuid samas ka pettumust valmistav.  
 photo reiting2-5small.jpg
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...