pühapäev, 31. juuli 2016

"The Last Victim" / "Viimane ohver" - Karen Robards

1. raamat sarjas "Dr. Charlotte Stone"
Autor: Karen Robards
Originaalpealkiri: "The Last Victim"
Kirjastus: Ballantine Books
Formaat: e-raamat
Ilmumisaasta: 2012
Lehekülgi: 336
Goodreads 

 photo reiting2-5small.jpg



Kirjastus Ersen andis raamatu "Viimane ohver" eesti keeles välja 2015. aastal. Kuna kohalikus raamatukogus oli olemas vaid sarja teine osa, mille ma laenutasin, siis asusin esimest otsima. Lõpuks õnnestus mul leida raamatu ingliskeelne koopia.

Neiuna pääses Charlotte Stone sarimõrvari käest, kes tappis ta sõbranna Holly ja tolle perekonna. Ta oli ainus ellujäänu ning Charlie tunnistus sundis Promenaadimõrvarit pakku minema. Viisteist aastat  hiljem on naisest saanud ekspert sarimõrvarite alal.  Tema töökoht asub karmi režiimiga vanglas, kus ta päevast päeva uurib inimkonna hullemaid isendeid. 

Kuid siis tuleb vanglasse FBI agent Tony Bartoli ja palub Charlie abi sarimõrvari tabamisel. Esmapilgul näib, et Promenaadimõrvar on tagasi - sarnase tegutsemisviisiga mõrtsukas on juba tapnud kolm perekonda ja röövinud nende teismelised tütred.  Charlie nõustub üsna vastumeelselt juurdluses osalema, sest tal on suur saladus. Charlie näeb vägivaldselt surnud inimeste hingi, oskus, mis võib sarimõrvari tabamisel kasuks tulla, kuid olukorda raskendab fakt, et naisel jõlgub sabas ta viimasel tööpäeval vanglas tapetud sarimõrvari Michael Garlandi vaim.

Arvamus (sisaldab spoilereid)
Selles loos oli liiga palju mõtlemist ja heietamist.  Charlie soovitused olid arukad ning see, kuidas ta anne aitas mõrvari kohta vihjeid koguda, oli huvitav, aga sinna vahele jäi liiga palju sisemonoloogi, mis võtsid tempot maha. Loo käigus ei olnud tunda, et uurijad jooksid ajaga võidu ning vahepeal oli raamat päris igav. Alles päris lõpus läks lugu tõsiselt põnevaks.
Teine asi, mis mind häirima jäi, oli armulugu Garlandiga. Milline täie mõistuse juures olev naine valib FBI agendi asemel surnud sarimõrvari? Püha taevas, ta oli ekspert, kes uuris sarimõrvareid, teadis, mida need mehed korda olid saatnud. Ma nõustusin Charlie järeldustega, kui ta oma tundeid ja tegevust analüüsis - omadega täiesti segi. Eks ma aiman, kuhu autor tüürib, aga esimeses osas olid Charlie ja Garlandi "unenägude kohtumised" täiesti absurdsed. Selles mõttes meenutas "Viimane ohver" mulle hiljuti loetud Sandra Browni romaani "Hukutav asitõend", kus kangelanna samuti langes "ohtliku mehe" embusesse.
Kuna ma laenutasin raamatukogust sarja teise osa "Viimane hüvastijätusuudlus", siis on mul plaanis see ka läbi lugeda, kuigi esimene raamat oli paras pettumus.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...