pühapäev, 7. veebruar 2016

"Tubakapoodnik" - Robert Seethaler

Autor: Robert Seethaler
Originaalpealkiri: "Der Trafikant"
Tõlkija: Piret Pääsuke
Kirjastus: Varrak
Formaat: kõvakaaneline raamat
Ilmumisaasta: 2015
Lehekülgi: 206
Goodreads

Lugemise Väljakutse 2016: raamat "Moodsa aja" sarjast
 photo reiting5small.jpg

On aasta 1937 ning 17-aastane maapoiss Franz saabub Viini, et alustada tööd tubakapoodniku õpipoisina. Noormees õpib tundma linnaelu, armub esimest korda elus, sõbruneb kuulsa professor Sigmund Freudiga ja harjub ametiga. Kuid tulemas on segased ajad, sest 1938. aastal tulevad Austrias võimule natsid.

Arvamus:
Ma andsin raamatule Goodreadsis hindeks neli, sest tegu oli hea raamatuga, mis mulle meeldis ja siis umbes nädal aega hiljem linnast koju tulles taipasin ma, et mõtlen taas Robert Seethaleri loole. Näib, et olen seda teinud pea igal vabal ja mitte nii vabal momendil nagu näiteks nõusid pestes, tööle sõites, raamatut lugedes ja koeraga jalutades. Niisiis on "Tubakapoodnik" rikkunud terve mu lugemisnädala. Kurtsin sõbrannale, et ei suuda järgmisele raamatule keskenduda, sest eelmine trügib kogu aeg esiplaanile.
Ta noogutas teadjal ilmel ning pani diagnoosi - mul olevat "raamatupohmakas". Kui olin talle tükk aega suu ammuli otsa vahtinud, tuli mul lõpuks pähe küsida, kuidas sellest lahti võiks saada. Kahjuks ei olnud tal välja pakkuda mingit ravi, see pidavat ise mööduma. Pärast seda "ilmutust" otsustasin ma omalt poolt midagi ette võtta, et loole joon alla tõmmata ning tõstsin oma hinnangu goodreadsis neljalt viiele. 

Tegu on äärmiselt hea looga täiskasvanuks saamisest, esimesest armastusest, sõprusest, hüvastijättudest ning otsustest, mis muudavad elu. Mulle meeldis väga Robert Seethaleri ladus stiil ning oskus väga tõsistesse teemadesse huumorikilluke panna. Eriti aga nautisin ma enne ja pärast kontraste. Ma loodan, et saan kunagi lugeda ka Robert Seethaleri teisi romaane. Hoian igatahes silmi lahti, sest "Tubakapoodnik" jättis kustumatu mulje.

Kirjutasin raamatust välja tohutult katkendeid ja ütlusi.
"Halb sigar maitseb nagu hobusesõnnik, "ütles Otto Trsnjek, "hea maitseb nagu tubakas. Väga hea sigar aga maitseb nagu maailm!"
Ta ise oli muide mittesuitsetaja. lk 23

***
"Hea tubakapoodnik ei müü lihtsalt ainult tubakat ja paberit, "ütles Otto Trsnjek ja sügas kirjasule tagumise otsaga oma jalakönti. "Hea tubakapoodnik müüb naudingut ja mõnu - ja vahetevahel pahet!" lk 26

***
"Noormees," ütles Freud ja pidas pausi. "Ei pea mõistma vett, et hüpata, pea ees, selle sisse." lk 36
***

"Naistega on nagu sigaritega: kui neid liiga tugevasti pitsitada, siis nad naudingut ei valmista" Freud lk 36

***
"Lausetega on sageli nii. Kes palju räägib, sellel on enamasti vähe öelda, "vastas Freud pisut tusaselt. lk 60
***
"Naiselikkuse ees jooksevad parimadki meist karile!" Freud lk 63

***
Vanaks jäämine on ju õieti üks häda ja viletsus, mõtles Franz nukralt ja üksiti pisut vihaselt. Mis kasu oli kogu tarkusest, kui aeg su millalgi ikkagi kätte saab? lk 104

***

"Armastus on kahjutuli, mida keegi ei taha ega suuda kustutada." Freud lk 108

***
"Sinu libiidot. See on jõud, mis inimesi alates teatud vanusest liikvele ajab. See sünnitab samavõra palju rõõmu kui kannatusi ja selle asupaik - lihtsustatult öeldes - on meestel püksis."
"Kas Teil ka?"
"Minu libiido on juba ammu otsa saanud, "ohkas professor. lk 111-112

***
"Endale õige naise leidmine on üks raskemaid ülesandeid meie tsivilisatsioonis. Ja igaüks meist peab sellega täiesti üksi toime tulema. Me sünnime ilma üksi ja me sureme üksi. Ent selle üksinduse kõrval, mida tunneme esimest korda ilusa naise ees seistes, on sündmine ja suremine vaat et seltskondlikud suursündmused." lk 115

***
"Hm," tegi Franz ja pani käe laubale, et oma mõtete metsikut kaost selle taga pisutki summutada. "Kas võib äkki olla nii, et teie diivanimeetod ei tee midagi muud, kui sunnib inimesi nende kulunud, kuid mugavalt teelt kõrvale astuma, et nad läheksid täiesti tundmatule kivisele väljale, kus peavad vaevaliselt otsima endale teed, milles neil pole vähimat aimugi, kuidas see välja näeb, kui kaugele viib ja kas see üleüldse mingisugusele sihile viib?"
Freud kergitas kulme ja avas aeglaselt suu. lk 115 - 116

***
Ja sel hetkel sai talle kõik selgeks. Sekundi murdosaks avanes aken tulevikku, selle vahelt puhus talle näkku sulaselge hirm, talle, väikesele, rumalale, jõuetule poisikesele Saltzkammergutist. lk 129

***
Sa küsid, kas ma tean midagi armastusest. Tõde on, ma ei tea sellest midagi. Olgugi et olen seda tunda saanud. Keegi ei tea armastusest midagi. Ja ometi on enamik seda ju kogenud. Armastus tuleb ja läheb, ja enne ei saada sellest aru, ja pärast ei saada sellest aru, ja kõige vähem saadakse sellest aru siis, kui ta olemas on. Ja sellepärast luba endale öelda üht: keegi pole armastuse jaoks valmis, aga sellest hoolimata või just selle tõttu saab ta pea igaühe meist millalgi kätte! lk 139 - 140

***
"Armastus on alati eksitus." Freud lk 183

***
"Me ei sünni ilma selleks, et leida vastuseid, vaid et esitada küsimusi. Kobatakse nii-öelda igaveses pimeduses ringi ja ainult suure vedamise korral võib vahel näha valgust välgatamas. Ning ainult hulga julguse või järjekindluse või rumalusega, või kõige parem, kui nende kõigega kokku võib siia-sinna ise mingi märgi maha panna!" lk 184

***
"Kui palju hüvastijätte suudab inimene õigupoolest taluda, mõtles ta. Võibolla rohkem kui arvatakse. Võibolla ei ühtki." lk 193-194

***
"Mida  pikemaks muutuvad päevad, seda lühem tundub oma elu." lk195

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...