neljapäev, 7. jaanuar 2016

"Terassüda" - Brandon Sanderson

1. raamat sarjas "Kättemaksjad"
Autor: Brandon Sanderson
Originaalpealkiri: "Steelheart"
Tõlkija: Mario Pulver
Kirjastus: Pikoprint
Formaat: pehmekaaneline raamat
Ilmumisaasta: 2015
Lehekülgi: 376
Goodreads


Around the Year in 52 Books: raamat, mida ma plaanisin lugeda 2015. aastal
 photo reiting4small.jpg

Kümme aastat tagasi tuli Häda.
See oli taevane sähvatus, mis andis tavalistele inimestele erakordsed võimed. Aupaklik avalikkus hakkas neid kutsuma Eepikuteks.
Eepikud pole inimeste sõbrad. Uskumatute kinkidega kaasnes ka iha võimu järele. Ja inimese üle valitsemiseks tuleb purustada tema tahe.
Nüüd on endises Chicagos kuulutanud end keisriks hämmastavalt võimas Eepik nimega Terassüda. Tal on kümne mehe jõud ja ta suudab talitseda loodusjõude. Öeldakse, et ükski kuul ei tee talle viga, ükski mõõgatera ei lõhesta ta nahka ja ükski leek teda ei kõrveta. Ta on võitmatu. Keegi ei hakka vastu... keegi peale Kättemaksjate.

See salapärane tavaliste inimeste rühm kulutab terve elu, et õppida Eepikuid tundma, leida nende nõrkusi ja seejärel neid tappa. Ja David tahab nendega liituda.
Kui Terassüda tuli Chicagosse, tappis ta Davidi isa. Aastaid on David, sarnaselt Kättemaksjatele, uurinud ja planeerinud ning tal on midagi, mida nad vajavad. Mitte mõni ese, vaid kogemus.
Ta on näinud Terassüdant veritsemas.
Ja ta ihkab kättemaksu.

Arvamus:
Minu aasta algas sellega, et jäin haigeks ning kuigi raamat oli hästi põnev, ei suutnud ma seda pikalt lugeda, vaid jäin tavaliselt pärast paari peatükki magama nagu nott, et siis mõne aja pärast köhides üles ärgata.  Niisiis teen lühidalt.
Mulle meeldis. Raamat oli väga tempokas ning lahingu- ja tagaajamisstseenid olid köitvad ja arusaadavad. Tegelased suutsid mind nii  naerma ajada kui ka üllatada ning ma elasin nende tegemistele südamest kaasa. Peategelane David oli kummaline segu teismelisest ja elukogenud mehest ning tema arengut oli lummav jälgida. Ta alustas poisina, kel oli vaid üks siht - isa surma eest kätte maksta ning hakkas alles loo käigus mõtlema tagajärgedele ja teda ümbritsevatele inimestele. David oskas käigupealt mõelda ning ta improviseerimine pani mind hinge kinni hoidma ja iga sõna neelama. Ta ütlused olid napakalt vaimukad ning pudrust tellise jutt ei ajanud ainult Meganit naerma, vaid ka mina lõkerdasin südamest.
Ka kõrvaltegelased olid vaimustavad. Neil kõigil oli oma lugu ning tugevad küljed, mida rühm toimimiseks vajas. Kui üldse millegi kallal norida, siis see taevas särava Häda jäi kohati arusaamatuks. Keegi ei teadnud, mis see oli või kust tuli ning raamatust ei selgunud ka, kas inimesed üldse proovisidki seda välja selgitada. Nende mahv näis minevat Eepikute uurimisele enne, kui nood maailma üle võtsid. Raamatu lõpp tabas mind väikese šokina. Ma olin osa loo käigus juba välja nuputanud, kuid mitte kõike ja seepärast suutis autor mind korralikult üllatada. Loodetavasti ilmub teine osa varsti.
Põnev romaan superkurjamite vastu võitlevatest inimestest.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...