laupäev, 16. jaanuar 2016

"Miss Peregrine'i kodu ebaharilikele lastele" - Ransom Riggs

1. raamat triloogias "Miss Peregrine'i ebaharilikud lapsed"
Autor: Ransom Riggs
Originaalpealkiri: "Miss Peregrine’s Home for Peculiar Children"
Tõlkija: Kristina Uluots, Linda Targo (värsid)
Kirjastus: Tiritamm
Formaat: pehmekaaneline raamat
Ilmumisaasta: 2013
Lehekülgi: 344
Goodreads
Rahva Raamat 

Lugemise Väljakutse 2016: raamat, millest tehtud film jõuab kinodesse 2016. aastal
 photo reiting4small.jpg 
Kui Jacob oli väike, rääkis vanaisa talle lummavaid lugusid ebatavaliste võimetega lastest, kes elasid Miss Peregrine'i majas kaugel saarel. Vanemaks saades taipab Jacob, et taadi lood peavad olema väljamõeldised. Poisi isa selgitab pettunud Jacobile, et vanaisa kaotas holokausti tõttu oma pere ning väljamõeldud sõbrad aitasid vanaisal raskuste ja kaotustega toime tulla. 
Jacobi vanaisa sureb, kui poiss on 16-aastane. Ametliku versiooni järgi puresid metsikud koerad mehe surnuks, kuid Jacob teab, nägi metsas koerte asemel koletist. Kui poiss sellest vanematele räägib, arvavad nood, et poeg vajab abi ja saadavad Jacobi doktor Golan juurde. 
Kui  Jacob leiab vanaisa asjade hulgast kirja, mis tõendab, et vanaisa juttudel võib tõepõhi all olla, otsustab Jacob reisida Walesi lähedal asuvale saarele, et loos selgust saada.

Arvamus (sisaldab spoilereid):
Ma arvasin enne lugemist, et tegu on õudusromaaniga, kuid tegelikult oli see fantaasiaromaan supervõimetega lastest ning koletistest, kes neid jahtisid.
Raamatu algus ja lõpp olid väga head. Mulle meeldis, kuidas Jacob tutvustas oma perekonna ajalugu ning rääkis oma suhtest vanaisaga. Lõpus jälle muutus lugu nii põnevaks, et ma käisin raamat käes isegi hambaid pesemas. Kuid keset romaani, ajal mil Jacob ajasilmuses käima hakkas, muutus loo tempo nii aeglaseks, et ma kaotasin huvi ja panin raamatu mitmeks nädalaks kõrvale. Ainus, mis mind sundis teost taas kätte võtma, oli asjaolu, et see jäi mul 2015. aastal lõpetamata ja see hakkas kripeldama. Nüüd on mul loomulikult hea meel, et ma siiski loo lõpuni lugesin.
Ehk kõige rohkem meeldis mulle raamatu kujundus ning eriti fotod, mis olid kohati täitsa jubedad, aga kohati lihtsalt veidrad.
Hea fantaasiaraamat.

Eesti keeles on ilmunud ka triloogia teine osa "Tontide linn". Loodetavasti ilmub ka kolmas osa varsti, sest inglise keeles avaldati triloogia viimane osa "Library of Souls" 2015. aasta septembris ning Goodreadsi andmetel lugejatele see meeldis. Raamatu keskmine hinne on hetkel 4.18.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...