neljapäev, 31. detsember 2015

Triloogia "Näljamängud"- Suzanne Collins

 photo 13369984.jpg  photo 15834381.jpg  photo 15322959.jpg 

Autor: Suzanne Collins
Originaalpealkirjad: "The Hunger Games", "Catching Fire", "Mockingjay" 
Tõlkijad: Evelin Schapel ja Mihkel Mõisnik (värsid)
Kirjastus: Tänapäev
Formaat: kõvakaanelised raamatud
Ilmumisaasta: 2009-2011
Lehekülgi: 304+320+336

Proovikivi: raamat mu lugemist vajavate raamatute nimekirja lõpust  
 photo reiting4-5small.jpg 
Kunagise Põhja-Ameerika varemetel asub särav Kapitoolium, mille elanike oodatuimaks meelelahutuseks on iga-aastased Näljamängud: võitlus elu ja surma peale ülisuurel areenil televisiooni otse eetris. Mängude võitmine tähendab kuulsust ja rikkust, kaotus aga kindlat surma. 16-aastasest Katniss Everdeenist saab mängudel osaleja ilma, et ta seda tegelikult tahaks. Kui ta soovib võita, peab ta hakkama valima ellujäämise ja inimlikkuse, elu ja armastuse vahel.

Arvamus:
Lisasin tutvustusse ainult esimese raamatu sisututvustuse, sest olen päris kindel, et kõik teavad seda lugu. Kui aga on keegi, kes pole raamatuid lugenud või filme näinud, siis pole siin ka teiste raamatute sisututvustusi, mis võiksid spoilereid pakkuda. 

Esimest osa lugesin ma niipea, kui see eesti keeles ilmus ning mulle raamat meeldis. See oli šokeeriv, kuid samas väga värske, sest ma polnud varem midagi sellist lugenud. Ma ootasin teise osa ilmumist ning 2010. aastal ostsin selle Pärnust, kui olime teel Lätti. Hakkasin kohe autos lugema ning kahe-päevase reisi jooksul sain raamatu läbi. Ma olin vaimustuses, sest teine raamat oli veel parem kui esimene. Millegi pärast ei ostnud ma kolmandat osa "Pilapasknäär" kohe pärast ilmumist, vaid alles paar kuud hiljem ning kui ma oma ostu tuttavale mainisin, suutis ta lõpu välja pahvatades kõik ära rikkuda. Vanduma ajas. Lükkasin raamatud riiulisse olles päris kindel, et ma ei loe kolmandat osa mitte kunagi. Vahepeal olid mu raamatud aastapäevad mööda Eestit rändamas, liikudes ühe sugulase käest teise kätte. Kõik lugesid ja kiitsid, aga mina mossitasin. Ja nii see jätkus kuni Viasat hakkas 2015. aasta keskel näitama sarja teist filmi "Lahvatab leek". Ma jäin vaatama ning sattusin taas sarja lummusesse. Ning kui sarja viimane film oli kinoekraanidele jõudmas, otsustasin ma triloogia viimaks ometi algusest lõpuni läbi lugeda. 
Lugesingi ning oma ääretuks üllatuseks osutus kolmas raamat "Pilapasknäär" parimaks. Kusjuures kõik mu sugulased leiavad, et see on triloogia viletsaim raamat. Minu arust oli see aga reaalne, sest ei saanud ju oodata, et pärast kõiki katsumusi on Katniss vaimselt stabiilne, valmis kaabakaid tohlutama ja revolutsiooni juhtima. Tulge mõistusele.
Niisiis lugesin triloogia läbi ja käisin ka viimast filmi vaatamas. Raamatute juures tundsin just kõige rohkem puudust teiste tegelaste vaatenurkadest. Ma nägin ju Snow'd ja kõiki teisi tegelasi vaid läbi Katnissi silmade. Õnneks täitsid filmid selle tühiku ja seda üsna hästi. Seepärast soovitangi raamatuid ja filme koos, sest need täiendavad üksteist ja moodustavad kena terviku.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...