esmaspäev, 28. detsember 2015

"The Unleashing" - Shelly Laurenston

1. raamat sarjas "Call of Crows"
Autor: Shelly Laurenston
Originaalpealkiri: "The Unleashing"
Kirjastus: Kensington
Formaat: pehmekaaneline raamat
Ilmumisaasta: 2015
Lehekülgi: 373
Goodreads

 photo reiting3small.jpg 

Kui Vig Rundstrom leiab Los Angelese  kohvipoe tagant surmavalt haavatud endise sõduri Kera Watsoni, teab ta vaid ühte viisi naise elu päästmiseks, kuid Kerale ei pruugi see meeldida. 
Liitudes Varestega saab Kera endale uued tiibadega lahingukaaslased, kes üle kõige armastavad kuulujutte, pidutsemist ja korralikku löömingut. Siis aga tabab linna musta maagia laine ning nii Varesed kui ka Vig koos oma kaaslastega on suures jamas.

Arvamus (sisaldab spoilereid):
Nii, tegu on sarja esimese raamatuga. Ma ei peagi veel kõike sellest uuest maailmast teadma. Aga natuke rohkem selgust oleks ära kulunud küll. Kera sattus täiesti uude maailma, kus tegutsesid viikingid, jumalad, deemonid, nõiad... olen päris kindel, et unustasin kellegi. Ah, tühja sellest. 
Kera meeldis mulle. Ta suutis edukalt kaabakatele kere peale anda, kuid oli samas haavatav naine, kes kahtles oma valikutes. Hea oli lugeda kangelannast, kes heitles oma sisedeemonitega ning proovis halvas olukorras head leida, sest uskuge mind, Linnumaja polnud parim koht, kus elada.

Varesed olid Kera vastu tõsiselt vastikud. Iga kord kui nad naist "uueks tüdrukuks" kutsusid, muutusin ma aina vihasemaks. Kera suri just, mis oli juba iseenesest dramaatiline kogemus ning järgmisel hetkel ründasid teda mingid segased suurte haamritega mölakad. Kas Varesed vabandasid, et jätsid teadvuseta Kera üksinda majja? Loomulikult mitte. Pärast seda kui naine oli platsi sissetungijatest puhtaks teinud, oli neil veel jultumust mingi kuradi katkise klaasukse pärast vinguda. 
Need tiibadega hullud tahtsid, et Kera hakkaks kohe otsuseid langetama. Mitte seda, mida hommikusöögiks süüa, vaid tähtsaid otsuseid nagu kus elada ja mida oma teise võimalusega peale hakata. No kuulge, laske ometi hinge tõmmata. Kui kiiresti te ise pärast surma kõik oma uut elu puudutavad otsused langetasite?
Samuti leidsid nad, et endine merejalaväelane Varesena on midagi kohutavat, kuigi endal olid kambas nii pangröövel kui ka psühhopaat. Silmakirjateenrid. Ja kui Kera proovis kasutada oma toimetuleku mehhanismi, läksid nad täiesti segi ning käitusid nagu teismelised. Varesed olid julmad, hoolimatud ja lihtsalt lollid.
Kõige uskumatum raamatu juures oli Vig'i romantiline huvi Kera vastu. See tundus nii ebareaalne ja muutis seksistseenid äärmiselt veidraks. Vig palus jumalannat, et too annaks Kerale teise võimaluse, kuid tal polnud piisavalt julgust, et  end puhtaks kasida ja naine välja kutsuda. Tal oli nädalaid, kui mitte kuid enne Kera surma ja ta ei teinud ühtegi liigutust. Ning siis järsku oli mees kõrvuni armunud. Väga usutav.
Niisiis, ma olen natuke pettunud. Raamat polnud üldse nii naljakas, kui Shelly Laurenstoni "Pride" sari. Olgu, raamatus oli paar stseeni, mis mu laginal naerma ajasid. Sarja teine raamat "The Undoing" ilmub 2016. aasta märtsis ning mul on plaanis ka seda lugeda, sest autori loodud maailm oli päris paljutõotav, mõned Varesed olid üsna ebaharilikud ning raamatu lõpus tahtsin ma teada, mis edasi saab.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...