neljapäev, 31. detsember 2015

"Acheron" - Sherrilyn Kenyon

15. raamat sarjas "Dark-Hunter"
Peategelased:  Acheron ja Tory
Autor: Sherrilyn Kenyon
Originaalpealkiri: "Acheron"
Kirjastus: St. Martin's Press
Formaat: kõvakaaneline raamat
Ilmumisaasta: 2008
Lehekülgi: 728
Goodreads
Proovikivi: raamat, mis ajas mu nutma
 photo reiting6small.jpg 
Üksteist tuhat aastat tagasi oli Atlantea jumalanna Apollymi õnne tipul, kui sai teada, et ootab last. Kuid Kreeka saatusejumalannad (moirad) panid lapsele needuse ennustades, et too hävitab kõik Atlantea jumalad. Apollymi abikaasa Archon, kes oli ka Atlantea jumalate juht, käskis Apollymi'l lapsest lahti saada. Taolisest reetmisest marus jumalanna otsustas oma poja ära peita. Ta lasi poisi panna raseda Kreeka kuninganna üsasse, lootes et ta poeg kasvab üles armastatud ja austatud printsina. Kahjuks pole elu kunagi nii lihtne ning Apollymi poja Acheroni elu ja surm kujuneb hoopis teistsuguseks.

Arvamus:
Raamatu esimene osa, mis rääkis mineviku sündmustest oli südantlõhestav. Kenyon sai mu nutma juba esimestel lehekülgedel ja mida kaugemale ma lugemisega jõudsin, seda rohkem lahistasin.
Vahepeal loomulikult kirusin ka autorit, sest Dark-Hunter sari on algusest peale olnud humoorikas armastusromaanide jada, mida ainult kergelt vürtsitavad kangelaste traagilised minevikujuhtumid. Ja siis lajatab ta selle pea 400 leheküljelise pisarakiskujaga, mis on loomulikult väga hästi kirjutatud, kuid ei mõju välimusele ja vaimsele tervisele üldse hästi.
Esimene osa annab hea pildi ka Artemise ja Acheroni  suhte algusest ning näitab, kuidas sellest sai haiglane sümbioos. Kusjuures nende loo algus on armas ja ilus ning muutub siis aina uuesti ja uuesti korduvaks õudusunenäoks.
Teine osa oli hoopis teisest mastist. Tagasi oli Sherrilyn Kenyoni võrratu huumor ja tuttavad tegelaskujud ning Ash on just selline nagu me oleme harjunud teda nägema - enesekindel, kõikvõimas ja salapärane. Ja siis kohtub ta Tory'ga ning kaotab pea. Ma naersin südamest, kui Ash Sprite'i jõi ning juubeldasin, kui Tory Artemisele koha kätte näitas.
Suurepärane jätk.

2 kommentaari:

  1. Ma ei suutnud raamatu esimest poolt üldse lugeda.

    VastaKustuta
  2. Esimene osa oli tõesti jube. Õnneks ütles sõbranna, et raamatu teine pool on hoopis kergem ja humoorikam nii ma siis lugesingi nende lehekülgede nimel.Samas ma ei kahetse esimeses osa lugemist kuna see andis vastuse nii mõnelegi küsimusele, mis mul sarja lugedes oli tekkinud.
    Kuidas Sulle raamatu teine pool meeldis?

    VastaKustuta

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...