laupäev, 28. november 2015

"Mystery Mile'i küla" - Margery Allingham

2. raamat sarjas "Albert Campioni mõistatused"
Autor: Margery Allingham
Originaalpealkiri: "Mystery Mile"
Tõlkija: Evelin Schapel
Kirjastus: Tänapäev
Formaat: pehmekaaneline raamat
Ilmumisaasta: 2015
Lehekülgi: 368
Goodreads
Rahva Raamat
Proovikivi: kaanepilt
   photo reiting3small.jpg 

Ameerika kohtunik Crowdy Lobbett satub kuritegeliku bande sihtmärgiks. Pärast mitmeid mõrvakatseid otsustab kohtunik koos lastega Inglismaale sõita. Teel Inglismaale toimub uus mõrvakatse, mille Albert Campion nurjab. Kohtuniku poeg palub Campionil oma isa turvata kuni mees on Inglismaal. Kummaline eradetektiiv otsustab kohtuniku koos lastega majutada oma sõprade juurde, kes elavad eraldatud Mystery Mile’i külakeses. Üsna pea pärast ameeriklaste saabumist hakkavad külas toimuva ebatavalised lood – kohalik vaimulik sooritab enesetapu ning päev hiljem kohtunik kaob. Loomulikult peab Albert Campion kogu selle sasipuntra lahti harutama enne, kui on liiga hilja.

Arvamus:
Piisas ühest pilgust kaanele ja üldse kogu raamatu kujundusele ning ma teadsin, et tahan „Mystery Mile’i küla“ lugeda juba õhustiku pärast – salapärane ja sünge -  just pimedate ja vihmaste sügisõhtute jaoks sobiv lugemisvara.
Ning mul oli õigus – meeleolu ja õhustik oli just see, mida ma ootasin. Kusagil pärapõrgus on lagunev häärber, mida vaesunud aadlivõsukesed tarmukalt elamiskõlblikuna üritavad hoida. Nagu taevast langeb neile sülle võimalus maja rikastele ameeriklastele välja üürida ning möll lähebki lahti. Tempokalt järgnevad üksteisele aina uskumatumad sündmused, elud ja südamed satuvad ohtu, päid lüüakse lõhki ning kõige selle keskel on kehkadiveist Albert Campion, kes pillub vaimukusi, mis lähemal vaatlusel ei tundugi alati nii teravmeelsed.
Campion on veider tegelaskuju. Lugesin kusagilt, et algselt olnud Albert Campioni paroodia Dorothy L. Sayers’i loodud lord Peter Wimsey’st. Kuna olen lugenud vaid kahte lord Wimsey juhtumit ja neidki aastaid tagasi, siis ei oska öelda, kui palju sarnasusi kahe tegelaskuju vahel on. Võin vaid nentida, et Campion oma mõttelageda pilgu ja üsna totaka näoilmega, lollitab ära nii raamatu kaabakad kui ka lugeja. Raamatu lõpp laseb aimata, et mehe riidekapis klõbistab nii mõnigi luukere rõõmsalt säärekonte.
Stiililt pole tegu traditsioonilise inglise krimkaga. Ka teine raamat oma kuritegelike kampade ja äkkrünnakutega meenutas mulle rohkem Edgar Wallace’i lugusid. Mis pole üldsegi halb. Tegu ongi ju kerge ja ladusa meelelahutusega.

Sarja raamatud: 
"Mystery Mile'i küla"

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...