laupäev, 31. oktoober 2015

"Devil May Cry" - Sherrilyn Kenyon

12. raamat sarjas "Dark Hunter"
Peategelased: Katra (Kat) ja Sin
Autor: Sherrilyn Kenyon
Originaalpealkiri: "Devil May Cry"
Kirjastus: St Martin's Press
Formaat: kõvakaaneline raamat
Ilmumisaasta: 2007
Lehekülgi: 320
Goodreads

 photo reiting4-5small.jpg
Millenniumi eest oli Sin üks võimsamaid Sumeri jumalaid. Kuid siis varastas Artemis jõhkralt ta võimed ja jättis mehe surema. Pikka aega on Sin unistanud vaid oma võimete tagasi saamisest ja Artemisele kätte maksmisest, kuid nüüd on endisel jumalal käed-jalad tööd täis. Gallu deemonid on vabadusse pääsenud ja ihkavad inimliha. Nende sihiks on inimkonna häving ning Sin on ainus, kes neid peatada suudab. 

Artemis omakorda kardab, et Sin’il on plaanis ta tappa ja nii saadab jumalanna Kat’i meest likvideerima. Nagu tavaliselt ikka, ei lähe kõik plaanipäraselt ning üsna pea on Sin’ist ja Kat’ist saanud liitlased. Endine jumal, kes on siiani kogenud vaid reetmist, peab usaldama oma elu naise kätesse, kes saadeti teda tapma ning koos peavad nad päästma inimkonna gallude käest.



Arvamus:

Sherrilyn Kenyon tegi seda taas – miksis kokku eri maade mütoloogia ning lõi fantastilise loo, kus tempo ei raugenud hetkekski, oli piisavalt mürglit, huumorit ja romantikat ning peategelased moodustasid fantastilise paari.

Alates hetkest, mil ta sarja ilmus, on Kat olnud üks mu lemmiktegelastest. Selles raamatus hämmastas mind, kui normaalne ta oli. Tõeline ime, et Artemis ei suutnud teda üheteistkümne tuhande aasta jooksul ära rikkuda. Kuigi ta töötas Artemise heaks, ei täitnud Kat pimesi tolle mõrra käske ja mõtles oma peaga ja langetas ise otsuseid. Samuti meeldis mulle raamatu kangelane Sin – ta sobis Katiga kokku ning tema terav keel ja huumorimeel panid mu päris tihti itsitama. Kuigi „Devil May Cry“ oli Sini ja Kati lugu, oli selles loos ka palju Acheroni ja Artemise kummalisest suhtest. Nii mõnigi asi sai selgemaks ning välja tulid ka mõned kiivalt varjatud saladused.

„Devil May Cry“ tõi sarja ka omamoodi pöörde, sest daimonite kõrvale ilmus uus arvestatav jõud – gallud. Kui daimonid tegutsesid olude sunnil, siis gallud olid julmad, sest see meeldis neile. Neis polnud midagi heatahtlikku ega lootustandvat.  Nende kõrval ei tundunudgi daimonid nii halvad.

Hoogne ja põnev "Dark-Hunteri" sarja osa. Soovitan soojalt.

Sarja raamatud:
"Night Pleasures"
"Night Embrace"  
"Dance with a Devil"  
"Kiss of the Night" 
"Night Play"  
"Seize the Night"


"Dark Side of the Moon"
"Devil May Cry"

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...