laupäev, 28. veebruar 2015

"Suur Tõll" - Andrus Kivirähk ja Jüri Arrak

 Proovikivi:  raamat, mille lugesin läbi ühe päevaga

1982. aasta versioon oli minu lapsepõlve õudsaim raamat. Mäletan, kuidas ma raamatukogus hästi kiiresti sellest riiulist mööda sibasin, kus Tõllu raamat oli. Rein Raamatu tekst ei tähendanud jõngasele midagi ning Jüri Arraku pildid olid jubedamad, mida näinud olin. 
Aastatega tuli austus Jüri Arraku töö vastu, kuid Rein Raamatu tekstist ei pidanud ma ikka suurt midagi. Vabandan, kui see kellegi tundeid riivab. Ei osanud ma arvata midagi ka raamatu taasilmumisest, kus teksti autoriks Kivirähk. 
Kõik muutus päeval, mil ma tööl noorte inimeste arutu käitumise pärast vahutasin. Boss astus ligi, surus raamatu mulle käte vahele ja käskis lugeda. Ise muigas ja kõndis minema.
Kodus piidlesin kaua laual olevat raamatut. Lõpuks võtsin südame rindu ja hakkasin lugema ning oma üllatuseks nautisin lugu väga. Mitmes kohas pani kirjaniku muhe jutuvestmine mind muigama ning ka pildid polnud üldse jubedad. Lugesin seda isegi oma emale ette ning eelmisel nädalal ostsin endale koopia.
Eriti huvitav oli hiljem lugu 4-aastasele sugulasele jutustada, kes raamatu kätte sai ja tahtis teada, mis iga pildi peal juhtus. Ütleme vaid, et pärast ei tea mitmendat ringi oli mul suu vahus ja kartsin terve järgmise päeva, et lapsevanemad helistavad ja teatavad, et tüdruk nägi õudukaid. Õnneks seda ei juhtunud.

 photo reiting6small.jpg

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...