reede, 5. september 2014

"Tuule vari" - Carlos Ruiz Zafon

1. raamat sarjas "Unustatud Raamatute Surnuaed"
Originaalpealkiri: "La Sombra del Viento"
Tõlkija: Kai Aareleid
Varrak 2008

10-aastane Daniel Sempere ärkab ühel hommikul ja avastab, et ei mäleta enam oma koolerapuhangus surnud ema nägu. Et poega lohutada, viib Danieli isa poisi Unustatud Raamatute Surnuaeda - raamatukogusse, kuhu Barcelona raamatukaupmehed on kogunud raamatud, mida enam ei mäletata ja mis ootavad uuesti avastamist. Iga uustulnuk saab raamatukogust valida ühe teose, mille eest ta lubab kogu elu hoolt kanda. Daniel valib  Julian Caraxi romaani “Tuule vari”. Raamat haarab poisi niivõrd kaasa, et ta tahab ka autori teisi lugusid lugeda. Kuid Julian Caraxi kohta rohkem uurides saab Daniel teada, et keegi hävitab sihikindlalt autori teoseid.  Järgnevate aastate jooksul avastab Daniel mitmeid kilde salapärase autori elust ning lahti rullub traagiline lugu armastusest, vihkamisest ja kättemaksust.

Arvamus:
Ilma kahtluseta kõige parem raamat, mida ma sel aastal lugenud olen. Carlos Ruiz Zafoni Teise maailmasõja järgne Barcelona on lummav ja tontlik paik, mis haaras mu üleni endasse. 
Lugu oli vaimustav, väga mitmekihiline ja hästi tõlgitud. Selles oli kõike - salapära ja romantikat, märulit ja mõtisklusi, kauneid kirjeldusi, vaimukaid dialooge ja omapäraseid tegelasi. Davidi tõeotsingud kestavad läbi mitme aastakümne, nii et tegelikult on see Danieli suureks kasvamise lugu, mille käigus kerkib loor Barcelonas aastakümnete eest aset leidnud traagilisel armastuslool. 
Lugu ja selle tegelased jäävad mind veel kauaks kummitama. Soovitan kõigile.

Hinne: 6 / 5

Katkendid ja ütlused:
"Igal raamatul, igal köitel, mida sa näed, on hing. Kirjutaja hing ja nende hing, kes seda lugesid ja sellega koos elasid ja unistasid. Iga kord, kui raamat uutesse kätesse läheb, iga kord kui kellegi pilk üle selle lehekülgede libiseb, kasvab tema vaim suuremaks ja tugevamaks."
Danieli isa lk 11

"Lapsepõlvekiindumus on nagu truudusetu ja tujukas armastaja."
Daniel lk 41

"Pariis on ainuke linn maailmas, kus nälgasuremist ikka veel kunstiks peetakse."
Isaac lk 77

"Kingitusi tehakse kinkija rõõmu, mitte saaja teenete pärast."
Danieli isa lk 87

"Inimene nagu üks korralik ahv kunagi on ühiskondlik loom ja teda iseloomustavad semutsemine, onupojapoliitika, sahkerdamine ja keelepeks - mis moodustavad talle omase kõlbelise käitumise skeemi," seletas ta. "See on puhas bioloogia."
Fermin lk 107

"Ajateenistuse ainus hea külg on see, et seal saab selgeks, kui suur on lollide osakaal elanikkonnas," arvas ta. "Aga see ilmneb juba kahe esimese nädala jooksul, selleks pole vaja kahte aastat. Sõjavägi, abielu, kirik ja pank - need ongi apokalüpsise neli ratsanikku."
Fermin lk 110

"Televisioon, kulla sõber Daniel, pole muud kui Antikristus, ja ma ütlen, et juba kolme-nelja põlvkonna pärast ei oska inimesed omapäi enam peeru ka lasta, pöörduvad tagasi koopaelu ja keskaegsete metsikuste ja üleüldise nõrgamõistuslikkuse juurde, millest nälkjad kunagi pleistotseenis üle said. Meie maailm ei sure mitte aatompommi läbi, nagu lehed kirjutavad - see sureb naeru kätte, labasuse kätte, selle kätte, et kõik muudetakse naljaks, pealegi veel viletsaks naljaks."
Fermin lk 118 -119

"Tõelisi naisi võidetakse vähehaaval. Kõik taandub psühholoogilale, nagu õiges härjavõitluseski."
Fermin lk 147

"Kui te tõesti tahate, et naine teie omaks saaks, tuleb õppida tema moodi mõtlema, ning esiteks tuleb võita enda poole tema hing. Kõik muu, kogu see armas pehme ümbris, mis teilt mõistuse ja vooruslikkuse röövib, tuleb pealekauba."
Fermin lk 147

"Vaadake, Daniel, see on nagu seedehäire. Kas te tunnete midagi kuskil siin üleval kõhus? Nagu oleksite telliskivi alla neelanud? Või on see ainult üldine palavikuline olek?"
"Vist rohkem telliskivi moodi,"vastasin, ehkki ma poleks ka palavikulisust päriselt välistanud.
"See tähendab, et asi on tõsine. Jumal paraku. Tulge istuge ja ma  teen teile pärnaõieteed."
Daniel ja Fermin ihast ja armumisest lk 202

"Maailmas on ainult kolm-neli asja, mille nimel tasub elada, ülejäänuga võib põlde väetada."
Fermin lk 203

"Mina olin teie eas nagu El Molino varietee: Hommikused, pärastlõunased ja õhtused etendused."
Fermin lk 205

"Kurameerimine on nagu tango: mõttetu, puhtakujuline heilumine."
Fermin lk 207

"Saatus passib tavaliselt siinsamas, järgmise nurga taga. Nagu varas, hoor või loteriimüüja - mis on tema kolm kõige tavalisemat kehastumisvormi."
Fermin lk 245

"Lollid räägivad, argpüksid vaikivad, targad kuulavad."
Gustavo Barcelo lk 314

"Surm juba on kord selline: muudab meid kõiki leebeks ja kurvameelseks. Kirstu juures näeme me ainult head või siis seda, mida tahame näha."
Gustavo Barcelo lk 317

"Ära kunagi usalda seda, kes kõiki usaldab."
Gustavo Barcelo lk 318

"Statistika räägib selget keelt: voodis sureb rohkem inimesi kui kaevikus."
Fermin  lk 322

"Kullake, kui Jumal oleks tahtnud mulle laiemad puusad anda, võinuks ma teid ise ilmale tuua - vaat nii hästi tunnen ma teid. Heitke need mõtted peast välja ja  minge värske õhu kätte. Ootamine ajab hinge rooste."
Fermin lk 338

"Üks asi on uskuda naistesse, teine asi on uskuda, mis nad räägivad."
Fermin lk 338

"Vein teeb targast rumala ja rumalast targa."
Isaac lk 380

"Mida tühjem aeg on, seda kiiremini ta möödub."
Nuria Monfort lk 459

"Sa oled ikka tõeline maiuspala, Rociito. Su päratu tagumik on nagu Boticelli ilmutus."
Fermin lk 505

"Bea ütleb, et lugemise kunst on tasapisi välja suremas, et see on väga isiklik kombetalitus, et raamat on peegel ja me võime sealt leida vaid seda, mis on meis juba olemas, et lugemisse paneme me kogu oma mõistuse ja südame ning see oskus muutub iga päevaga üha haruldasemaks."
lk 514

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...