kolmapäev, 18. juuni 2014

"Unearthly" - Cynthia Hand

1. raamat triloogias "Unearthly"

Clara Gardner sai hiljuti teada, et ta vanaisa oli ingel ning olles ingli järeltulija on neiul maa peal oma eesmärk täita. Üsna varsti hakkab ta unes nägema metsatulekahju ja puude vahel seisvat noormeest. Clara unenäole järgnedes kolib pere riigi teise otsa. Seal kohtab neiu Christianit - poissi, keda ta nii unes kui ka oma nägemustes ikka ja jälle näeb. 
Metsatulekahjude hooaeg läheneb ja Claral on vaid aimdus, et ta peab  Christian tulest päästa. Kuid lendamise tunnid ei edene, neiu ema on kidakeelne ja soovib vaid, et Clara Christianiga lähedaseks saaks. See osutub raskeks, sest Clarale meeldib ka oma parima sõbranna vend Tucker.

Arvamus:
Mu sõbrad armastavad seda raamatut, goodreadsi tuttavad jumaldavad seda lugu, kuid mina kõhklen ...

Ma ei ole päris kindel, kuidas raamatut hinnata. Autori loodud maailm oli lummav, mulle meeldis tegevuspaik ja Clara oli mitmetahuline tegelane. Aga samal ajal tunnen ma end petetuna. Ma ei suuda uskuda, et SEE oli Clara eesmärk - ohverdada kõik ürituse nimel, millest ta suurt midagi ei teadnud ja aru ei saanud. Kas seda kutsutaksegi usuks? Clara ei tea ju midagi pooleldi ingliks olemisest. Ta ema hämab ja ei jaga informatsiooni ning eeldab, et ta tütar käitub oma päritolu pärast ja tema soovil dresseeritud pärdikuna. Kuidas saab täiskasvanud naine olla nii naiivne? Clara on möllavate hormoonidega teismeline, kelle eest asju varjatakse. Kui suur on tõenäosus, et ta selles olukorras vagura tallekesena ema kuulab? Mul oli mitmel korral tahtmine raamatut loopida, aga ei saanud seda teha, sest tegu oli e-raamatuga. Masendav.

Ma olen pettunud, sest kuigi ma sain Christiani kohta teada mõningaid fakte, ei õppinud ma teda tundma. Iga kord kui keegi mainis "täiuslikku-jumalikku" Christianit meenusid mulle "Videvik" ja "Igavesti". Nende raamatute lugemine ei kuulu mu õnnelike mälestuste hulka ja see rikkus  mu jaoks "Unearthly" ära.
Angela oli veider tegelane. Ta oli pealetükkiv ning ma ei suutnud otsustada, kas ta oli hea tegelane või kurjam. Temas oli midagi, mis pani mul judinad mööda selga jooksma - näis, nagu peaks ta ennast Clarast paremaks, tugevamaks ja targemaks. Ma armastasin Wendyt ja Tuckerit. Nad olid nii maalähedased, vahvad ja reaalsed ning Tuckeri ja Clara ühised hetked olid lihtsalt armsad. 
Spoiler:
Ma toetan Tuckerit. Nad on Claraga kokku loodud. Christian peab endale teise blondi tibi leidma, kellega koos ära lennata.
Mul on hull teooria Jeffrey ja Clara isa lahkumise kohta. Ma peaks lugema sarja teist osa, kuid  ma ei ole selleks valmis. Ma ei taha seda lugeda. Peamiselt Midase pärast. Ma vihkan, kuidas autor jättis selle otsa ripakile ning ma ei tea, mis Midasest sai. Ma ei ole valmis olema murest murtud ja löristama nutta, kui tõesti kõige hullem juhtus. Metsatulekahjud pole naljaasi. Ma ei suuda ette kujutada, mida Tucker sellisel juhul tunda võib. Ei, ma pole veel teiseks osaks valmis.Igavesti pikk arvamus tuli seekord. Aga see näitab vähemalt, et lugu ei jätnud mind külmaks, vaid pani mõtlema ja tundma.

NB! Kui juhtub ime ja keegi tahab postitust kommenteerida, siis palun ärge kirjutage, mis teises ja kolmandas osas juhtub. Aitäh.

Hinne: 4 / 5
Triloogia osad:
"Unearthly"
"Hallowed"
"Boundless"

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...