laupäev, 28. detsember 2013

"Dancing on Coals" - Ellen O'Connell

Katherine Grant tahab seigelda ja seepärast lahkub ta salaja kodunt ning sõidab postitõllaga läbi Ameerika New Yorgist Californiasse. Reis võtab aga traagilise pöörde, kui bandiidid tõlla peatavad ja reisijaid tapma asuvad. Katherine'i saatus tundub tume, kui kohale jõuavad indiaanlased ning noor indiaani sõdalane Katherine'i päästab.
Gaetan vihkab valgeid ning ei saa aru, miks ta vend valge naise päästis. Kuid kui Nilchi sureb, peab Gaetan vennale antud lubadust ning viib Katherine'i oma külla. Katherine'i paremini tundma õppides taipab mees, et valgel naisel on lõvi julgus ja apatši süda.

Arvamus:
Katherine oli võrratu. Ma imetlesin ta julgust ning arukust. Gaetan oli täpselt nii hirmuäratav ja võimatu, kui ma lootsin. Mulle meeldis, et tegu polnud armastusega esimesest silmapilgust, vaid peategelastel oli aega teineteist tundma õppida. Ausalt öeldes polnud ma alguses üldse kindel, et Gaetan on raamatu kangelane. Nilchi sobis sellesse rolli hoopis paremini. Gaetan käitus nagu tõbras ja muutis Katherine'i elu igal sammul aina raskemaks. Kui nad aga teineteisest hoolima hakkasid, muutus lugu hämmastavalt romantiliseks, kuid ei kordagi imalaks. 
Ellen O'Connell on taas kirjutanud hämmastava armastusloo, mis kubiseb seiklustest. Ma naersin ja nutsin ning paaril korral võttis romaan mind lausa hingetuks.

“Your skin is white, but I think the white god made a mistake, or maybe he did it on purpose to play a joke. He gave you an Apache heart.” 
                                                                                             Gaetan lk 209

“Do Apaches kiss?” “The people believe the mouth is only for eating.” “Oh.” She didn’t try to hide her disappointment. He shifted her against him a little and cupped her breast with one hand, his thumb rubbing across the nipple. “They also believe a woman’s breast is only for nursing a child.” Lowering his mouth over hers, he ran his tongue between her lips, exploring her tongue, making her shiver with a stroke along the roof of her mouth. When he raised his head at last, she whispered, “I’m glad you’re an unbeliever.”
Katherine ja Gaetan lk 210-211



"If a man could taste wind and fire, they would taste like Katherine. When he stood in high places looking down on things made small by distance, he tried to feel what the eagle felt soaring free on the wind. He was an earthbound man. Only his spirit could ever soar, and only Katherine raised him so high."
                                                                                                          Gaetan lk 298

Hinne: 4,5 / 5

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...