reede, 27. september 2013

"Silent Revenge" - Laura Landon

Leedi Jessica Stanton on hädas. Kuue päeva pärast saab ta 25-aastaseks ning ühtlasi Inglismaa jõukaimaks naiseks. Kuid samal päeval kaotab ta oma vabaduse, sest naise õel kasuvend Colin on võtnud nõuks Jessica hullumajja paigutada, et nii ta rahale ligi pääseda.
Jessica ainsaks väljapääsuks on leida piisavalt tugev ja otsusekindel abikaasa, kes Colinit ohjeldada suudab. Kuid abielus olles tuleks ilmsiks saladus, mida Jessica on aastaid edukalt seltskonna eest  varjanud.
Simon Westland, Northcote'i krahv, on pankrotis ning vajab kiiresti sularaha, et oma lapsepõlvekodu päästa. Kurjad keeled räägivad, et mees tappis oma päevavargast isa ning keegi ei taha oma head nime oletatava mõrvari omaga siduda.
Olude sunnil sõlmivad Jessica ja Simon arvestusabielu kokkuleppe. Vähehaaval armub Jessica oma abikaasasse. Seda suurem on naise ahastus, kui ta saab teada, et Simonil oli temaga abiellumiseks veel teinegi põhjus.

Arvamus:
Taas üks kaasahaarava algusega raamat, mis kohati mul kopsu üle maksa ajas. Lugu ise oli üsna põnev, kuid selles oli liiga palju nõmedaid "see kuulub minevikku ja pole meiega kuidagi seotud" jutuajamisi ning "ära maini seda enam kunagi" käsklusi. Vahepeal tahtsin ma valjusti karjuda: "Rääkige ometi teineteisega, te tainapead!" Suhtlemine on ju kõige alus ning tegelaste avaldatud pooltõed muutusid ajapikku aina tüütumaks. 
Pealegi oli veider, kuidas Jessica alati teadis, milline saadud infokild oli midagi väärt ja milline lihtlabane seltskonnaklatš. Kuid kõike Simoni kohta räägitut võttis ta puhta kulla pähe. Öeldakse küll, et armastus on kurt ja pime, aga ma pole kuulnud, et see ka juhm oleks. Kuid just nii läks Jessicaga, kes muutus iseseisvast ja arukast naisest juhmiks ullikeseks, kes uskus kõiki ja kõike, kui juttu tuli Simonist.
Raamatu kõige huvitavam tegelane oli Rosalind. Ma lootsin, et temast tuleb rohkem juttu. Tegelikult lootsin ma, et Rosalind saab päris oma raamatu, mis tema minevikust pikemalt pajatab. Nähtavasti see nii ei lähe.
Colin jälle oli paras naljanumber  - nii kohutavalt halb ja täiesti ebausutav talle määratud rollis. Lõpuks ei teadnud ma enam, kas nutta või naerda, kui ta oma üdini kurje plaane teostada püüdis.
Kui autor oleks vaevaks võtnud selgitada, kuidas Jessica madam Lamont'iga kohtus, siis oleksin tõstnud hinde nelja peale.

Hinne: 3 / 5

Mulle meeldib väga selle raamatu kaanepilt. Eriti tagaplaanil olevad puud ja maja.
Selleks korraks olen ajalooliste armastusromaanidega lõpetanud ja oma järge ootavad krimkad.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...