pühapäev, 21. juuli 2013

"Prisoner of My Desire" - Johanna Lindsey

Rowena Belleme jõhker kasuvend Gilbert sunnib neidu abielluma jõuka ja himura vanamehenässi Lyons'iga, et tolle maid endale saada. Gilberti plaan on lihtne - Rowena abiellub ja jääb rasedaks, Gilbert tapab Rowena abikaasa, kui vanamees pole juba hinge heitnud, ja tänu lapsele saab kontrolli Lyonsi maade üle. Hästi kavandatud plaan lendab vastu taevast, kui vanamees pulmaööl sureb. Gilbert ei lase end sellest heidutada ja saadab oma kõrilõikajad otsima Rowena abikaasale sarnanevat meest.
Gilberti mehed teevad aga saatusliku vea. Talupoja asemel röövivad nad kuulsa rüütli Warrick deChaville'i. Rowena, kes kardab, mida Gilbert ta emaga teha võib, võrgutab voodile seotud mehe, et temaga magada, kuid kuuldes hiljem, et Gilbert plaanib mehe tappa, palub ta oma hoidjal Warricki põgenema aidata.
Juhtunust marus Warrick kogub oma mehed kokku ja vallutab lossi. Gilbert põgeneb jättes Rowena koos hoidjaga kaitsetuna maha. Pidades oma alanduste põhisüüdlaseks Rowenat, võtab Warrick naise vangi ning kohtleb teda nagu orja. Rowena, kes taipab õudusega, et on sattunud Gilberti verivaenlase kätte, üritab igati oma päritolu ja nime varjata. Üsna pea taipab Warrick, et Rowenaga võitlemise asemel on hoopis parem naist armastada. Samal ajal  peab Gilbert plaani, kuidas Rowena tagasi saada, sest ka tema pole neiu võlude suhtes ükskõikseks jäänud.

Arvamus:
Ma ei tea, kust alustada. Raamatu juures oli nii palju asju valesti, kuid mingil veidral põhjusel see meeldis mulle. Alguses olin ma loomulikult šokeeritud, sest peategelaste kohtumine ja sellele järgnev oli kõike muud kui meeldiv ja tavapärane. 
Õnneks kirjutati raamat üle kahekümne aasta tagasi ning ma arvan, et just äärmiselt leebe sõnakasutus seksistseenides päästis loo. Kui autor oleks kasutanud kõnepruuki, mida mõned tänapäeva autorid kasutavad, siis oleksin ma õudusega raamatu vastu seina virutanud. Jätkamine oleks muutunud liiga piinarikkaks, sest tegelikult oli ju Rowena ja Warricki vahel tegu vägivaldselt peale surutud vahekorraga. Ja jah, loomulikult olid lõpuks mõlemad osapooled juhtunuga rahul, kuid minu kindel arvamus on, et kui üks osapool ütleb ei, siis tuleb seda austada ka siis, kui sellest sõltub su pereliikmete heaolu. Alati on võimalik leida muu lahendus, kui inimesed suhtlevad. Selle raamatu suureks miinuseks oligi Rowena suutmatus õigel ajal suu lahti teha ja oma lugu ära rääkida.   
Kummalisel kombel lugu toimis (vähemalt minu jaoks) ning lugu jõhkrast kangelasest ning kaltsudesse riietatud, kuid alati daamina käituvast kangelannast oli nauditav. Pidevatele suhtlemisprobleemidele vaatamata, neid oli omajagu ja ajasid mind vahepeal ahastama,  muutusid nii Rowena kui Warrick mulle üsna armsaks ning keskaegse lossi asukate tegemistest lugemine oli omaette elamus.  
Raamatu lõpp oli tormakaks, vägisi jäi mulje, et autor tahtis kähku otsad kokku tõmmata. Samuti ei olnud ma Gilberti saatusest ülemäära vaimustuses. Sellise kaliibriga närukaelale ootasin midagi eriti räiget ning autori leebus üllatas mind väga. Sellele vaatamata oli tegu omapärase looga, mille lugemist ma ei kahetse.

Hinne: 4,5 / 5

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...