neljapäev, 31. jaanuar 2013

"Armastusega Bagdadist: Merejalaväelane, sõda ja koer nimega Laava" - Jay Kopelman, Melinda Roth

Originaalpealkiri: "From Baghdad, With Love: A Marine, the War, and a Dog Named Lava"
Tõlkija:Janika Kuusik
Pilgrim 2009

See on tõestisündinud lugu sõduritest, kes leiavad Iraagi linnas Fallujah’s mahajäetud majast kutsika ning armee regulatsioonide vastaselt jätavad ta endale. Need mehed pole noorsõdurid, vaid kogenud võitlejad, kes on näinud õudusi, mida tavakodanik ei suuda ette kujutada. Nad võitlevad kodumaast kaugel ning suur osa neist on kaotanud illusioonid vabadusest, sõjaväest ja elust kui sellisest. Ning siis ilmub nende sekka Lava - väike kirpudest kubisev 5-nädalane kutsikas, kes paneb ka kõige karmima sõduri heldima, tuletab meestele meelde, et maailmas on muudki kui sõda ja jubedused. Pole siis ime, et mehed teevad kõik, et Laavat päästa leides endale liitlasi ajakirjanike, kohalike elanike ja ka Ameerikas tegutsevate organisatsioonide hulgast.

Arvamus:
Hästi haarav ja emotsionaalne  raamat. Mind jahmatas, mida baasi aladele sattunud loomadega tehti ning liigutas, kuidas mehe püüdsid oma lemmikuid päästa ja kui paljuga nad selle nimel olid valmis riskima. Vahepeal oli päris masendav lugeda, sest  Laava pääsemine Iraagist näis nii lähedal, kuid siis tekkis mingi takistus ja Kopelman koos kaaslastega pidi hakkama otsima uut viisi koera päästmiseks. Samas kumas kogu raamatus positiivsust - oli julgustav lugeda, et erinevatest rahvustest ja maailma eri paigust inimesed töötasid üheskoos, et päästa üks loom. Näib, et inimkonal on veel lootust.
Raamatus on veel fotod Laavast ja inimestest, kes teda reisil Iraagist Ameerikasse aitasid. Lugesin raamatut küll eesti keeles, aga katkendite alla lisan Jay Kopelmani raamat lõpus oleva ütluse inglise keeles.

Katkendid ja ütlused:

“Why wasn't my time spent helping people instead of a puppy? I don't know and I don't care but at least I saved something.”
                                                                                                                        Jay Kopelman


Video:


Hinne: 6 / 5

kolmapäev, 30. jaanuar 2013

"Perfection" - R.L. Mathewson

2. raamat sarjast "A Neighbour from Hell"
Peategelased: Zoe O'Shea ja Trevor Bradford

Kui Zoe avastab firmas rahariisumise ja sellest bossidele teatab, loodab ta vähemalt patsutust õlale. Selle asemel lastakse ta lahti ning neiu elu hakkab allamäge veerema. Seega on ta äärmiselt üllatunud, kui siiani mölakaks osutunud naaber talle abikäe ulatab.
Trevor Bradford ei taha kaotada vaikset ja viisakat üürilist, kel pole linnakese söögikohtadesse sisenemise keeldu ning võib talle niimoodi nämmasid snäkke koju tellida. Nii pakub ta Zoele lahendust - naine peab ta elamise korras ja külmiku täidetuna ning ta võib oma korteris edasi elada. Samuti aitab Trevor Zoel oma onu ehitusfirmas tööd saada.

Arvamus:
Teine osa sarjast oli täpselt sama jaburalt naljakas, kui esimene, aga samas tundus  see sutsu reaalsem. Oma osa oli kindlasti Zoe kaaluprobleemil, tänu millele oli temaga väga kerge samastuda.
Bradfordi meestele kohaselt suhtus ka Trevor sööki ja söömisesse täie tõsidusega ning otsis naist, kes kokkaks kui jumalanna, oleks siredasääreline ja magamistoas kuum tükk. Loo alguses näis ta paras mölakas, kuid tasapisi  see muutus ja Trevor hakkas mulle aina rohkem meeldima. Teda oli vaja vaid natuke tagant utsitada, et ta õigesti käituks. Eriti meeldis mulle, kuidas ta Zoe eest hoolitses - alguses oma süütunde leevendamiseks, kuid ajapikku õppis ta naist tundma ning koos sellega muutus mehe nägemus Zoest ja ka ta kujutluspilt ideaalsest naisest..

Hinne: 4 / 5

Sarja raamatud:
"Playing for Keeps"
"Perfection"

"Lover Revealed" - J.R. Ward

4. raamat sarjas "Black Dagger Brotherhood"
Peategelased: Butch O'Neal ja Marissa


Ekspolitseinik Butch O'Neal on ainus inimene, kes on kunagi Vennaskonna siseringi pääsenud. Kuid vampiirid ei taha, et Butch lesseritega võitleks ning selline poputamine pole mehele meelt mööda.
Kui Butch leiab tsiviilvampiiri lesserite küüsist, tormab ta appi ja langeb ise vangi. Lesserite looja Omega näeb Butchis Vennaskonna nõrka kohta ning nii sünnib plaan kasutada politseinikku Vennaskonna hävitamiseks.
Kui Butch taipab, missugune oht ta sõpru ähvardab, üritab ta ennast tappa. Kuid Vennaskond ei anna alla. Butchis eluisu äratamiseks kutsuvad nad kohale Marissa  - naise, kellesse Butch on juba pikemat aega meeletult armunud olnud.

Arvamus:
Mulle tundub, et selle sarja raamatud lähevad aina paremaks. Butch ja Marissa on algusest peale üks mu lemmikpaaridest olnud ja tore oli  lugeda, kuidas nad lõpuks üksteist leidsid. Samuti tutvustas see raamat lähemalt vampiiride kõrgklassi ehk glymerat ja kinnitust sai fakt, et üks kõik kui pikk on rassi eluiga, väiklasi jobusid leidub kõikjal. Lausa hämmastav, kui ennast täis ja ebameeldivaid nad olid. Mind ajas marru, kuidas nad kohe eeldasid, et Marissa ja Wrathi suhe läks lörri, sest Marissal oli midagi viga. Täiesti jabur. 
Teine, kellele ma loos väga kaasa elasin, oli John, kes endale selles raamatus viimaks sõbrad leidis. Noorema põlvkonna tegemised paistavad tulevikus väga huvitavad tulevat.
Mu ainus probleem on, et Ward hakib tegevust. Jõuan just vennaskonnaga kõige huvitavama kohani ja siis järsku hüppab lugu lesserite juurde.  Jälle tuleb huvitav koht ja autor hüppab taas kellegi teise juurde. Sellised sokuhüpped on väsitavad.  Aga ikkagi meeldib mulle see sari väga.

Hinne: 6 / 5 

Sarja raamatud:
"Lover Revealed" 

teisipäev, 29. jaanuar 2013

"Howl For It" - Shelly Laurenston ja Cynthia Eden

Kogumik sisaldab kahte lühikest romaani kujumuutjatest. 

Shelly Laurenstoni lugu "Like A Wolf With A Bone" kuulub autori humoorikasse sarja "Pride" ning räägib Eggie Smithi ja Darla Lewise (Dee-Anni vanemad) kohtumise ja armumise loo.

Cynthia Edeni romaan "Wed Or Dead" on kujumuutjast, kes abiellub kütiga ning veedab mesinädalad koos verivärske abikaasaga tolle kaaslaste eest põgenedes.

Arvamus:
Lugesin mõlemat lugu. Cynthia Eden on minu jaoks täiesti uus kirjanik. Ta lugu oli huvitav, kuid see ei haaranud niimoodi kaasa nagu Shelly Laurenstoni oma ning seepärast panen kirja arvamuse vaid raamatu esimese loo "Like A Wolf With A Bone" kohta.

Alles see oli, kui ma 2011. aasta jõulude ajal nina kirtsutasin ja sarja "Pride" kaks esimest lugu äärepealt lugemata oleks jätnud. Aasta hiljem võin öelda, et olen suur Shelly Laurenstoni lugude austaja ja "Like A Wolf With A Bone" on kindlasti üks mu lemmikutest.  
Eggie ja Darla lugu oli ....arvatavasti oleks õige sõna ... nunnu, sest täiesti üllatuslikust tegutses selles romaanis tõeliselt armas kangelanna. Ausalt öeldes ei saa seda omadussõna küll ühegi eelmise sarja kangelanna kohta kasutada. Taevas tänatud, Darla polnud "pollyanna tüüpi" naine. Nii et mitte nii armas ja positiivsusest pakatav, kuid tal oli elust kindel arusaam ja probleemide lahendamisel meeldis talle rusikate asemel rohkem ajusid ja sõnu kasutada. Värskendav vahepala.
Hästi huvitav oli lugeda, kuidas Smith'ide kõige hirmuäratavam hunt oma kaaslase leidis. Kõigist eelmistest raamatutest jäi Eggiest mulje, kui poolhullust pahurast prügikollist, kes ainult siis inimeseks muutus, kui oli aeg tapma hakata. Noor Eggie oli täpselt sama pelglikuks muutev, kui tunduvalt vanem Eggie. Kuid temas oli ka teine pool, mis ausalt öeldes võttis tummaks. Nii kaunist armastusavaldust nagu selles loos, pole ma tükil ajal ei kuulnud ega lugenud. Ja nii muutus Eggie sarja lemmiktegelaseks. Oh, Ric ja Ezra Thorpe, kes muideks ka selles loos vilksatab, on tal ikka tihedalt kannul.

Hinne: 6 / 5
"Like A Wolf With A Bone" kogumikus "Howl For It"

"Under a Vampire Moon" - Lynsay Sands

16. raamat "Argeneau" sarjast
Peategelased: Carolyn Connor ja Christian Notte

Carolyn sõidab pärast jubeda abielu lõppu Kariibi mere saarele, et sõbrannade seltsis mõnusalt aega veeta. Naise õnneks või õnnetuseks peatub samal saarel Marguerite Argeneau, kes on oma perekonnas kuulus kosjamoori ande poolest. 
Pulmareisil olev Marguerite taipab kohe, et Carolyn on sobiv elukaaslane ta pojale Christianile ning kui hotellis esinema pidanud bänd kohale ei ilmu, on tal ka sobiv ettekääne mees kohale kutsuda.
Christian on näinud, kuidas ta ema järgemööda pereliikmetele ja  tuttavatele elukaaslased leiab. Saarele esinema sõites pole tal aga aimugi, et seekord mängib Marguerite talle kosjasobitajat ja kuna Carolyn on varasemas suhtes haiget saanud, tuleb Christianil kasutada üsna drastilisi meetmeid, et naisega aega veeta.

Arvamus:
Väga kähku sain raamatu läbi, kuid midagi meeldejäävat loos polnud ja ma olen üsna pettunud. Eelmistest lugudest jäi  Christianist mulje kui enesekindlast mehest, kes igatses leida seda õiget. Oli alandav, milleni ta laskuma pidi, et seda saavutada - aina valed ja valskused. Mulle käis see pidev teesklemine närvidele ja huumorit, mille poolest sarja algus kuulus on, selles raamatus peaaegu polnud. On vaid keskealine naine, kes noore kutiga aega veedab, sest too on talle oma seksuaalse orientatsiooni pärast "ohutu". Põnevuse osa oli üle pingutatud ja ebausutav. Minu arvates sarja viletsaim raamat.
Kuna aga mõned raamatu kõrvaltegelased tundusid huvitavad ja ma peaaegu et ootan nende lugusid, siis hindan natuke kõrgemalt, kui esialgu arvasin.
Nähtavasti pean masenduse peletamiseks taas sarja esimesi osi lugema.

Hinne: 2,5 / 5
Sarja raamatud:
A Quick Bite
Love Bites
Single White Vampire
Tall, Dark and Hungry 
A Bite to Remember
Bite Me If You Can
The Accidental Vampire
Vampires Are Forever
Vampire, Interrupted
The Rogue Hunter
The Immortal Hunter
The Renegade Hunter
Born to Bite
Hungry For You
The Reluctant Vampire
Under a Vampire Moon

reede, 25. jaanuar 2013

"Firelight" - Kristen Callihan

1. raamat sarjast "Darkest London"
Peategelased: Miranda Ellis ja Benjamin Archer

Miranda Ellis süüdistab end ja oma kohutavat annet  perekonna majanduslikus hävingus. Et päästa isa kehvikupõlvest, on neiu valmis abielluma Lord Benjamin Archeriga, kes varjab oma moondunud  nägu maski taha.
Archer pole tavaline mees. Ta teab, et Mirandaga abiellumine on läbinisti isekas tegu, kuid neiu elujõud ja sära köidavad meest ning ta ei suuda Mirandast loobuda. Kui Archerit hakatakse süüdistama jubedates mõrvades, peab Miranda silmitsi seisma musta maagiaga, et abikaasat päästa.

Arvamus:
Ootamatu. Just nii kirjeldaksin ma Kristen Callihan'i raamatut "Firelight".  Kuulsin, et tegu on ajaloolise armastusromaaniga ning loomulikult lipsas minust mööda info, et tegu on ka paranormaalse armastusromaaniga. Kui lõpuks lugema hakkasin, siis olin päris hämmeldunud maailmast, mis lahti rullus.
Tegevus toimub 1880-ndate aastate Londonis. Olemas on kõrgseltskond ja kaupmehed ning linna vaesem kiht, kuid kõigi nende klasside hulgas liiguvad imepäraste või kohutavate annetega inimesed. Viimasesse kategooriasse kuulub ka raamatu kangelanna Miranda.
Raamat oli hoogne ja selles oli kõike just parajal määral - põnevust, romantikat, õudust ja mõrvade uurimist. Põhiliselt rääkis lugu aga armastuse jõust võitluses inimeste  lolluse, edevuse, ahnuse ja kättesaamatu ihaldamisega.  Miranda ja Archeri suhe arenes järk-järgult ja ma rõõmustasin siiralt, kui Mirandal õnnestus taas midagi oma väga erakliku abikaasa kohta teada saada. Mõnes mõttes meenutas teos matrjoška avamist - veel üks kiht ja jälle midagi uut. Nii juhtuski, et raamatut käest panna oli äärmiselt raske. Ma pidin ju teada saama, mis Archeri maski all tegelikult peitus. Kui see lõpuks juhtus, olin ma rabatud.
Ma sain  autori loodud maailmast palju teada, kuid osa sellest on ikka veel avastamata ja nii loen ma kindlasti ka sarja teist osa, mis kannab nime "Moonglow".


Hinne: 4 / 5
Sarja raamatud:
"Firelight"

"Breemeni linna moosekandid" - Jacob Grimm ja Wilhelm Grimm

Originaalpealkiri: "Die Bremer Stadtmusikanten"
Tõlkija: Laine Ronk
Illustraator: Siima Škop

Eesti Raamat 1971

Igihaljas muinasjutt vanaks jäänud koduloomadest, keda peremehed enam ei taha. Koos otsustavad nad Breemeni linna reisida, et seal moosekantideks hakata. Teel linna jõuavad nad röövlite maja juurde.

Arvamus:
Üks mu lapsepõlve lemmikmuinasjuttudest, mida ikka ja alati rõõmuga loen. Siima Škopi pildid on muidugi suur osa loost. Kunstniku imekaunid illustratsioonid kasvasid Grimmide muinasjutuga nii kokku, et siiani on imelik vaadata mõnda teist selle loo versiooni. Ei teki seda õiget tunnet ja ka lugu ei tundu pooltki nii hea. Soovitan muinasjuttu ise nautida ja ka oma lastele ette lugeda või jutustada. Aktuaalne on ta ju tänapäevalgi, kui tänavatel hulguvad koduta kassid ja koerad.

Hinne:  6 / 5

"Minu Alaska. Kasvatamas kelgukoeri ja iseennast" - Maria Kupinskaja

Raamat sarjast "Minu ..."
Autor: Maria Kupinskaja
Petrone Print 2008

Kohati lustakas, kohati mõtlemapanev tõsilugu neiust, kes otsustab, et murtud südant ravib kõige paremini vahemaa ning põrutab seejärel Eestist Alaskale kelgukoeri kantseldama.

Arvamus:
Olen varemgi mõnd sarja "Minu..." raamatut lugenud, kuid "Minu Alaska" muutus eriti südamelähedaseks. Isegi niivõrd, et lugesin eelmisel aastal seda kaks korda.
Meelitas juba kaanepilt, mis köitis tähelepanu oma talvise karguse ja koertega. Sisu ei jäänud kaanele alla. Algus oli lustakas ning Alaska looduse ja eluolu kirjeldused huvitavad. Kuid kõige rohkem innustas mind loo juures autori julgus reisida maailma teise otsa, proovida uusi asju ja jahtida oma unistusi. Leidsin, et kui noor neiu sai sellise raske ametiga taolistes tingimustes hakkama, siis suudan ka mina teoks teha asju, mis pole pooltki nii suurejoonelised, aga see-eest mulle tähtsad.  Aitäh, loo eest, mis pani mind oma unistusi ellu viima.

Hinne: 6 / 5

"Amaury's Hellion" - Tina Folsom

2. raamat sarjast "Scanguards Vampires".
Peateglased:  Amaury LeSang ja Nina

Amaury on neetud. Ta tunneb teiste emotsioone ja kannatab seepärast pidevate peavalude käes. Ainus ajutine "ravim" on seks, mis valu talutavaks muudab. Kui ta kohtab Ninat avastab ta üllatusega, et pidev valu ja teiste emotsioonid on kadunud. Kõik oleks lausa roosiline, kui Ninal poleks plaanis Amaury tappa. Naine süüdistab Amaury'd ja teisi Scanguards kompaniiga seotud vampiire oma venna surmas.

Arvamus:
Kahtlesin päris kaua, kas lugeda sarja teist raamatut. Amaury tundus esimeses raamatus " Samson's Lovely Mortal" liiga isane ja üleliia jõuline. Lugu oli aga piisavalt huvitav ja ma lugesin selle läbi.
Amaury'st lähemalt teada saades ei tajunud ma teda enam jõhkra ja tundetuna, vaid probleemse mehena, kes üritab iga hinna eest oma elu elada ja jätta sõpradele mulje, et kõik on korras. Mulle meeldis ta omamoodi huumor ning kuidas ta Nina oma lähenemiskatsetega segadusse ajas. Ma imetlesin Nina lojaalsust vennale ja ta ettevõtlikkust ise arved klaarida. 
Mis mind raamatu juures ärritas, oli Amaury sõprade suhtumine. Esimeses osas kõik noogutasid heakskiitvalt, kui ilmnes, et Delilah mõjub Samsonile hästi. Amaury puhul olid eranditult kõik vampiiri sõbrad vastu ta suhtele Ninaga. Loomulikult polnud see traditsiooniline suhe. Nina ütles alguses selgelt välja, et ainus hea vampiir on surnud vampiir. Kuid samas ei kiirustanud ta ka liigselt Amaury tapmisega. See pidi ju midagi näitama.  Amaury tegi vigu ja vahepeal oli teistel tõesti põhjust kahelda, kuhu see suhe välja viib, kuid  neile näis kompanii alati tähtsam olevat, kui sõbra heaolu. Nad eeldasid, et mees toob äri jaoks ohvreid, kuid samas ei usaldanud ei Amaury otsustusvõimet ega arukust.
Kõigele sellele vaatamata leian, et tegu on omapärase vampiirisarjaga, mida tasub lugeda. Millal kolmanda osani jõuan, seda veel ei tea.

Hinne: 3,5 / 5

Sarja raamatud:
"Samson's Lovely Mortal"
"Amaury's Hellion"

neljapäev, 24. jaanuar 2013

"Hertsoginna pihtimused" - Nicola Cornick

1. raamat sarjast "Fortune'i pruudid"
Originaalpealkiri: "The Confessions of a Duchess"
Tõlkija: Ketlin Tamm
Ersen 2009

Rahahädas aadlik taaskehtestab Fortune’s Follys vana seadus, mille kohaselt kõik vallalised naised peavad kas abielluma või loovutama poole oma varandusest talle. Üleöö ilmuvad külla õnneotsijad, kes endale rikast pruuti ihaldavad. Valitsuse palgal olev Dexter Anstruther kasutab seda kattevarjuna, et salapärast surmajuhtumit uurida. Fortune Folly's kohtab ta aga uuesti Laurat, kes kunagi mehe ära põlgas. 
Hertsoginna tiitliga puruvaene Laura ei soovi uuesti abielluda pärast seda, mis ta eelmises abielus üle pidi elama. Kui aga Dexter külla ilmub, meenuvad naisele kõik tunded ja naudingud, mida ta mehe käte vahel koges. Samas on mehe kohalolek hirmutav, sest Laura varjab saladust, mille ilmsikstulek rikuks nii ta maine kui ka kõik lootused Dexteriga ühist tulevikku luua.

 Arvamus:
Lugemise ajal vaevas mind kogu aeg tunne, et olen Laurat ja Dexterit varem kohanud. Jah, ma tean, et väljendun, nagu nad oleks päriselt olemas. Raamatud lihtsalt mõjuvad mulle nii. :)  Aega võttis, aga lõpuks taipasin, et kuigi "Hertsoginna pihtimused" on sarja "Fortune'i pruudid" esimene osa, tutvustati Laurat ja Dexterit esmakordselt Nicola Cornicki romaanis "Maski varjus", mis eesti keeles ilmus 2008. aastal.  Pärast seda oli terve lugu arusaadavam ja tegelaste käitumine tundus mõistlikum. Mõnes kohas oleksin küll tahtnud Lauralt küsida, kas nii oli tõesti parem, aga muidu tundus ta kahe jalaga maa peal oleva kangelannana. Eriti meeldis mulle, et Laura oli Dexterist tunduvalt vanem. See lisas kogu loole huvitava varjundi. Teine meeldiv üllatus oli Fortune Folly küla, mille eluolu autor  hästi kirjeldas. 
Kuna tean Inglismaa ajaloost just nii palju kui kooliajast meenub ja ise lugenud olen, siis see seaduse värk käis üle mõistuse. Tegu polnud ju enam keskajaga. Kuidas oli aadlikul õigus taoline seadus kehtestada? Kuid eks autoril oli seda vaja, et luua olukord, kus kõik need omapärased ja isepäised leedid saaksid kohata seiklejavaimuga võrukaelu ning nii leida oma eluarmastuse.
Loo lõpplahendus oli mulle meeltmööda ja autor andis piisavalt vihjeid  järgmise paari kohta. Kuna tegu oli üsna hea looga, loodan sarja tulevikus edasi lugeda.

Hinne: 3,5 / 5

Seotud raamatud:
"Maski varjus"
"Hertsoginna pihtimused" 

"Snoobi surm" - M. C. Beaton

Hamish Macbethi 6. juhtum.
Originaalpealkiri: "Death of a Snob"
Tõlkija: Maria Lepik
Tänapäev 2012

Hamish on jõulude ajal tõbine ja masenduses. Tema perekonda külastab pühade ajal tädi, kes Hamishit ei salli ning kodurahu huvides palub ema, et Hamish seekord jõuludeks koju ei tuleks. 
Kuid siis teeb Priscilla sõber Jane Macbethile ettepanek jõulud  Eileencraigi saarel Lustlik Rändleja sanatooriumis veeta. Loodetud mõnusast äraolemisest ei tule midagi välja, sest saareelanikud on vaenulikud ja külaliste hulgas on snoobist proua, kes kõiki ainult kritiseerib. Kui naine leitakse murdunud kaelaga kaljudelt, asub Hamish juhtumit uurima.

Arvamus:
Mulle meeldis selle raamatu õhustik - jõulud kusagil kaugel Põhjameres oleval saarel. Karm kliima ja veelgi karmimad inimesed ning kõige selle keskel "kerglaste elukommetega" inglanna sanatooriumi pidamas. Ideaalne koht kellegi maha koksamiseks. Loomulikult oli tegelasteks äärmiselt kirju kamp ning Hamish oli võrreldes eelmise raamatuga oma teravuse tagasi saanud. Seekord oli tal isegi kena partner, kellega koos juhtumit uurida.
Kohati oli lugu ettearvatav, kuid paaril korral suutis autor mind üllatada. Olen taas ree peal ning loen kindlasti ka Hamish Macbethi seitsmendat juhtumit.

Hinne: 4 / 5

Sarja raamatud:
"Klatšimoori surm"
"Kaabaka surm"
"Uustulnuka surm"
"Täiusliku naise surm"
"Kõlvatu naise surm"
"Snoobi surm"

"Darker after Midnight" - Lara Adrian

10. raamat sarjast "Midnight Breed"
Peategelased: Sterling Chase ja  Tavia Fairchild

Sajandeid on vampiirid salaja inimeste kõrval elanud ja tegutsenud, kuid nüüd ähvardab neid paljastamine. Vampiirsõdalased peavad Dragose peatama enne, kui mehe võimuiha ja maailmavallutuse plaanid viivad katastroofini. 
Konflikti keskel on verejanuga võitlev Sterling Chase, kes pärast untsu läinud missiooni annab end võimudele üles, et oma kaaslasi ja nende peresid päästa.
Tavia Fairchild on politseijaoskonnas tuvastamas kurjategijat, kui too neidu tolle ülemuse eest hoiatab. Sterling on kindel, et Tavia on midagi erilist ja naist ähvardab oht. Kuigi trellide taga, otsustab vampiirsõdalane teha kõik, et Taviat kaitsta. Ta esimeseks sammuks on põgenemine.

Arvamus (sisaldab taas spoilereid):
Tegu pole sarja viimase raamatuga, kuid selle etapi otsad tõmmatakse kokku. Lugesin internetist, et järgmises raamatus tegutseb noorem põlvkond ja tegevus toimub paarkümmend aastat hiljem.
Nüüd siis natuke raamatust ka. Lara Adrian on alati osanud põnevust kruvida ning selles osas ta lausa ületab ennast. Süvenesin raamatusse ja ega enne ei suutnud lõpetada, kui viimane sõna sai loetud. Chase'i ja Tavia loos juhtus kogu aeg midagi ja üllatusi oli palju. Ning lõpuks ometi saabus Dragose viimne tunnike. Oli juba aeg. Viimase paari osa lugemise ajal on mul pidevalt kulm kortsus olnud, sest iga kord kui vampiirsõdalased suudavad Dragose plaanidesse mõra lüüa, tuleb see kaabakas uue ja hullema nükkega lagedale. Pean tunnistama, et ootasin Dragose lõpuga seoses suuremat tulevärki, aga lepin ka sellega, et see psühh enam kusagilt maniakaalselt naeru lõkerdades välja ei karga.
Raamatu kangelased Tavia ja Chase meeldisid mulle väga. Otsustasin seekord armulugu mitte mainida ja leppida sellega, milles Lara Adrian on ületamatu  - põnevusega. Chase'i heitlus verejanuga oli tohutult hästi kirja pandud ja ega ma sada protsenti kindel polnud, kas ta tuleb sellest võitjana välja või ei. Lucani ja Tegani puhul sellest küll räägiti, kuid tunduvalt vähem ja kergemas võtmes. Selles osas on verejanu kõigi oma õudustega eesliinil.
Olin kindel, et saan lisada raamatu oma lemmikute hulka, kuid siis jõudsin epiloogini, mis oli imal ja jubedalt üle suhkrustatud. Pärast väga sünget ja põnevat sarja oli see lausa kohatu. Probleemid olid lahendatud ja kõigi elu näis lõputu roosamannana. Eriti häiris mind, et Chase

Sarja parim raamat äärmiselt viletsa epiloogiga.

Hinne: 4,5 / 5

Sarja raamatud:
 "Kiss of Midnight"
"Kiss of Crimson"
"Midnight Awakening"
"Midnight Rising"
"Veil of Midnight"
"Ashes of Midnight"
"Shades of Midnight"
"Taken by Midnight"
"Deeper than Midnight"
"Darker after Midnight"

pühapäev, 20. jaanuar 2013

"Kauboi ja Wills" - Monica Holloway

Originaalpealkiri: "Cowboy and Wills: A Love Story"
Tõlkija: Eva Luts
Fantaasia 2011

Autor pajatab raamatus oma autistliku poja Willsi ja kuldse retriiveri Cowboy sõprusest.

Arvamus:
Olen üritanud oma arvamust kirja panna pea poolteist kuud, kuid alati jääb sõnadest puudu.
"Kauboi ja Wills" on väga avameelne raamat armastusest ja sõprusest ning ühe perekonna raskustest oma pojale pandud diagnoosiga leppimisel.
Willsile pannakse autismi spektri häire diagnoos kui ta on kolmene. Segaduses ja vapustatud ema viib poja lemmiklooma poodi ning ostab talle akvaariumi. Iga uue kriisi korral seab ema taas sammud lemmikloomapoe poole ning nii koguneb aastatega Willsile terve hord lemmikuid, kelle eest hoolitseda. Tegelikult tahab poiss aga kutsikat. Ning kui Wills on kuuene saab ta lõpuks ihaldatud lemmiku - Cowboy.

 Ma naersin ja nutsin Willsi ja Cowboy lugu lugedes. See oli hämmastav ja vapustav lugu erilisest poisist, kes tänu oma lemmikule saab kontakti maailmaga, milles ta kohaneda ei oska. See oli lugu vanemate ängist ja murest oma lapse pärast ning tohutust armastusest oma poja vastu ning loomulikult on see raamat lustaka koera mälestuseks, kel polnud aimugi, kui suureks õnnistuseks ta sellele perele oli.
Koerad on hämmastavad olendid. Mu enda parim sõber hüppas just voodile ja loodab, et  ma ei märka, kuidas ta tekki tõngub, et selle alla pugeda. Nad on lojaalsed ja armastavad sind kõigele vaatamata. Ja ole sa siis milline tahes annavad nad su elule tohutult palju juurde.
See raamat on lootusest, et ükskõik kui hull on olukord ja kui halvad kaardid saatus sulle jagab, on alati võimalik midagi ära teha. Ning sammud paremuse poole, ükskõik kui väiksed need on, on alati rõõmustamist väärt. Alati tuleb loota ja uskuda.

See pole just see, mida ma algselt kirja tahtsin panna. Kuid siin see on. Ma soovitan seda raamatut kõigile. Uskuge, see on unustamatu lugu sõprusest ja armastusest.

Hinne: 6 / 5

"Südametemurdja" - Julie Garwood

1. raamat sarjast "Buchanan"
Originaalpealkiri: "Heartbreaker"
Tõlkija: Hugo-Tanel Kaasik
Ersen 2001

Psühhopaat astub pihitooli ning kirjeldab vaimulikule üksikasjalikult, kuidas ta noore naise tappis. Samuti avaldab ta, et on oma järgmise ohvri juba välja valinud ning selleks on vaimuliku õde Laurant.
 Paanikas isa Tom võtab ühendust oma parima sõbra, FBI eriüksuses töötava Nick Buchanan'iga ning palub mehel oma õde kaitsta. Nick, kes on pärast rasket juhtumit just puhkusele minemas, ei saa keelduda. Nii leiab mees end Holy Oaksi linnakeses teesklemas Lauranti kallimat ja püüdmas mõrvarit, kes võib olla ükskõik kes linna meeselanikest.

Arvamus:
Raamatu algus oli jube ja põnev. Külmavärinad jooksid mööda selga, kui kurjategija Tomile pihtis, mida ta tegi ja mis tal veel kavas on. Isa Tomi õudust oli ridade vahel selgelt tunda. Hoidsin hinge kinni mõeldes kui põnev see raamat küll olla võib...
Ja siis tutvustas autor loo kangelannat ning mu kaardimajake lagunes koost. Laurant oli tüüpiline printsessi materjal - kaitsetu neidis, kelle poole kõik mehed õhkasid. Samuti oli tal nõme komme vestlusesse ära eksida. Teate küll seda tüüpi inimesi, kes, kui neilt aega küsida, hakkavad pajatama vanaisa kellast, mis käis tõrgeteta 75 aastat. Nick ja Tom olid reaalsemad tegelased. Ma sain aru Tomi murest oma noorema õe pärast ja isegi Nicki vajadusest asju pidevalt kontrollida. Miks ta selleks Lauranti voodisse pidi ronima, jäi selgusetuks.
Kuid kui kõik kokku panna, siis jäi lugu lahjaks. Tegelastes polnud vajalikku sügavust, mõnes kohas raamat venis, kohati toimus tegevus välkkiirelt ja Lauranti ning Nicki armulugu oli lausa naljanumber. 

Hinne: 2,5 / 5

Sarja raamatud:
"Südametemurdja"

"Playing for Keeps" - R.L. Mathewson

1. raamat sarjast " A Neighbour from Hell"
Peategelased: Haley Blaine ja Jason Bradford

Jason Bradford on naaber põrgust, kelle minema kolimise poolt on terve tänav mitmel korral allkirju kogunud. Haley, kelle maja asub Jasoni oma kõrval on mehe kõiki tempe juba viis aastat talunud. Kuid kui Haley leiab Jasoni oma tulbipeenart hävitamas, saab naisel mõõt täis.
Jasonile on Haley alati meeldinud, kuid mees arvab, et naine on liiga vaikne ja häbelik, et temaga sõbrustada. Siis aga ründab raevunud naine teda paari lille pärast. Asjaolude kokkulangemise pärast peavad nad mõned tunnid koos veetma ning Haley taipab, et Jason võib olla küll pöörane, aga samas on ta normaalne kutt. Jason, kelle jaoks toit on religioon avastab, et Hailey oskab fantastiliselt küpsetada. Algab sõprus, mis muutub peagi millekski sügavamaks.

Arvamus: 
Naerda sai ohjeldamatult ja absoluutselt kõige üle. Loos oli soojust ja huumorit, veidraid tegelasi ja jaburaid olukordi. Istusin lugema ja avastasin end kell kolm öösel arvuti taga naeru pugistamas.
Loomulikult pole kogu raamat taoline rõõmurull. Kuna tegu on eelkõige armastusromaaniga, siis on siin ka arusaamatusi ja kurjameid, kes Haley ja Jasoni suhtele vee peale tahavad tõmmata. Lõpus läks raamat sutike liiga tobedaks, aga mõnus lugu oli see sellegi poolest. Ja vähemalt õhtupoolikuks ja ööks unustasin ma järgmisel päeval ees terendava visiidi hambaarsti juurde.

Katkendeid raamatust:
 Brad picked up a cookie and brought it up to his mouth. It was inches away when a large tan hand grabbed it. Jason snatched the plate from her before sending Brad a killing glare.                          
 “How dare you touch my cookies, you bastard!” Jason said in utter disgust before popping the cookie into his mouth and heading back to his house.                           
“Damn those looked good, too,” Brad grumbled.                          
 Haley sighed. “Don’t worry I have a second plate on my counter.” The words were barely out of her mouth when Jason abruptly changed course and headed towards her house.                         
  “Well, there was,” she said, watching Jason walk into her house like he owned it. A minute later he walked out of her house, carrying both plates and the gallon of milk she had in her fridge. He headed back to his house, but not before he glared at Brad. “You cookie thieving bastard,” they heard him mutter.                          
Brad rolled his eyes, chuckling. “And people wonder how I lost weight rooming with him in college.”
                                                                                                                                  lk 38-39

“Move over,” Jason said, startling her.                           
She jumped up, clutching her chest, trying to catch her breath as she watched Jason push up her window screen and climb into her room. He closed the screen behind him and lay down on her bed.                          
Still gasping, she sucked in a breath and said, “What the hell is wrong with you? You just scared the hell out of me!”                           
“Look, woman, I don’t know what you did, but I haven’t been able to sleep since we got back from New York. I’m tired and bitchy and all I want is some sleep so cuddle your ass up with me or so help me I will kill you,” Jason snapped.
                                                                                                                                                lk 64

Hinne: 4 / 5

Sarja raamatud:
"Playing for Keeps"

"Agatha Raisin ja pottilöödud aednik" - M. C. Beaton

Agatha Raisini kolmas juhtum
Originaalpealkiri: "Agatha Raisin and the Potted Gardener "
Tõlkija: Ragne Kepler
Tänapäev 2012

Agatha Raisin naaseb viletsalt puhkusereisilt ja saab teada, et külakesse on kolinud aiandushuviline Mary Fortune, kellega ta naaber  James Lacey agaralt kurameerib. Pettunud Agatha otsustab oma väärtust tõestada avatud aedade päevast osa võttes. Kuid loomulikult ei tea Agatha aiandusest midagi. 
Küll aga teab ta nii mõndagi kuritegude lahendamistest. Varsti saab ta oma oskusi rakendada, sest keegi vandaalitseb naabrite aedades ning kõige tipuks toimub mõrv.

Arvamus:
Huvitavad tegelased, humoorikas tekst, võigas mõrv ja omapärane detektiiv - Agatha Raisini juhtumid muutuvad aina huvitavamaks. Mulle meeldib, et igas raamatus areneb Raisini tegelaskuju edasi. Agatha võib siiani olla ebakindel ja tahab iga hinna eest oma väärtust tõestada, aga ta ei aja enam meeleheitlikult oma naabrimeest taga ja kuigi Agatha seda ei taipa, on külake ta omaks võtnud koos kõigi ta kiiksude ja vigadega.
Seekord oli lõpplahendus minu jaoks ootamatu, aga samas üsna usutav.

Hinne: 4,5 / 5

Sarja raamatud:
"Agatha Raisin ja surmapirukas"
"Agatha Raisin ja nurjatu loomaarst"
"Agatha Raisin ja pottilöödud aednik"

neljapäev, 17. jaanuar 2013

"Tema Majesteedi lohe" - Naomi Novik

1. raamat sarjast "Temeraire"
Originaalpealkiri: "His Majesty's Dragon"
Tõlkija: Tiina Viil
Pegasus 2010

Fantaasiaraamatu "Tema Majesteedi lohe" tegevus toimub Napoleoni sõdade ajal,  kus olulise lahingujõuna on kasutusel lohed.
Sõjalaeva kapten Will Laurence  saab vallutatud Prantsuse aluselt saagiks lohemuna. Lohepoeg koorub keset merd ja ei võta talle määratud juhti omaks, vaid eelistab hoopis Willi.
Üleöö kaotab mees oma laeva, karjääri, kihlatu ja perekonna. Saatusega leppinud Will paneb oma hoolealusele nimeks Temeraire ning asub koos uue sõbraga avastama hämmastavat, kuid ohtlikku lohede ja lohejuhtide maailma.

Arvamus (sisaldab spoilereid):
Eks iga raamatu ostmisega seostub mingi lugu. Vähemalt minul küll. "Tema Majesteedi lohe" lugu on üsna piinlik. Nägin raamatut läbi poeakna ja ei saanud aru, mis täpselt kaanel oli. Seekord oli tohutult kiire ja ei olnud aega sisse astuda. Järgmisel korral poest möödudes raamatut enam aknal polnud, aga poodi nähes meenus kummaline kaanepilt ja läksin sisse asja uurima. Ma ei kujuta päris täpselt ette, mida teised poes olijad mõtlesid, nähes täiskasvanud naist, näol totter naeratus üles alla keksimas ja raamatut kallistamas.  Nähtavasti ei midagi head. Noh, aga mida ma oskan kosta. Lohed mõjuvad mulle nii. Ostsin raamatu ära, kuid lugemiseni jõudsin kuid hiljem. Vahepeal olin juba täitsa mures ja isegi kahtlesin oma ostu õigsuses, sest lugesin internetiavarustes paari äärmiselt negatiivset arvamust.
Õnneks minu arvamus nende lugejate omaga ei ühtinud. Tegu on hea ja huvitava nurga alt pajatatud looga. Mu ainsaks mureks on, et "Tema Majesteedi lohe" on sarja esimene raamat ning Pegasuse lehel pole märkigi, et teine osa eesti keeles ilmuks. Mulle aga meeldib sarju algusest lõpuni ühes keeles lugeda. :(
Olgu siis pealegi. Paar lauset sellest ka, mis mulle raamatu juures nii väga meeldis. Ma pole üheski lohede raamatus enne kohanud, et lohel on terve meeskond. Uudne lähenemine teenis kõvasti plusspunkte. Ma ei suuda ette kujutada, kui suur Temeraire lõpuks oli, et kõiki neid mehi kanda. Aukartustäratav igal juhul.
Will Laurence oli nii armsalt inglispärane - alati korrektne ja laitmatu härrasmees. Lohejuhtide maailma sattumine pidi mehele paras vapustus olema,  kuid ta ei jäänud kaotuste pärast põdema, vaid leppis üsna kiiresti oma uue rolli  ja Temeraire'iga. Eriti meeldis mulle, et ta töö polnud vaid kohustus. Ta oli siiralt oma uude sõpra kiindunud. Raamatud näisid selles sõpruses suurt rolli mängivat. Minu arust oli see eriti südamlik, et Laurence oli nõus Temeraire'ile ette lugema ka asju, millest ta ise midagi aru ei saanud. See näitas nendevahelise sõpruse sügavust. Natuke naljakas oli, kuidas Laurence Temeraire'i poole pöördus nagu oleks ta kallim või laps. Alguses oli see üsna häiriv, kuid lõpuks harjusin ära.
Raamat oli huvitav ja igav mul ei hakanud, kuid paaril korral leidsin, et tegevus oli liiga aeglane.  Samuti oleks ma tahtnud kaarte, et täpselt aru saada, kus asus varje ja kus õhulahingud aset leidsid.  Mõned kohad läksid eriti hinge. Oli tegelasi, kellest oleks tahtnud rohkem teada saada ja mõned, kes väärisid oma ametiposti asemel hoopis vangikongi. Olen vist juba varem öelnud, et kui autor suudab raamatusse kirjutada paar kohta, mis toovad klombi kurku, siis suure tõenäosusega loen ta lugusid ka edaspidi. Naomi Novik sai sellega suurepäraselt hakkama. Raamatu lõpus asuvad Edward Howe'i joonistused  ja katked päevikust, olid geniaalsed. Mulle meeldivad lugu loos raamatud.
Soovitan kõigile loheraamatute austajatele. Pettuma ei pea. Ja kirjastuselt Pegasus palun, et ka teised osad eesti keeles ilmuks.

Hinne: 4,5 / 5
Sarja raamatud:
"Tema Majesteedi lohe"

"Teemandilaht" - Linda Howard

Originaalpealkiri: "Diamond Bay"
Tõlkija: Jana Linnart
Ersen 2011

Rachel Jones leiab lainetest mehe, keda on tulistatud. Koera abiga õnnestub mehel naine koju lohistada. Rachel aimab, et tegu võib olla ohus oleva valitsuse agendiga ja ta peidab mehe ära. Üsna varsti ilmuvad välja mehed, kes oma sõnul otsivad rannast kurjategijat.
Kell Sabin tuleb Racheli majas teadvusele ja ei tea, kus ta on. Vähehaaval hakkab ta Rachelit usaldama, kuid siis taipab ta, et on oma kohalolekuga naise ohtu seadnud.

Arvamus:
Mind pani alguses lugu muigama. Kui tõenäoline on, et naine õngitseb merest välja haavatud mehe ja järeldab kohe, et tegu on spiooniga. Kuid autor on suutunud sellele üsna tõepärase selgituse leida - Rahcel on endine ajakirjanik, kes on minevikus nii mõnegi valgustkartva loo otsa komistanud ja nii ka lähedase inimese kaotanud. Samuti on tegu natuke vanamoodsa looga, ikkagi kaheksakümnendate lõpp, ja tehnika pole see, mis praegu.
Üldkokkuvõttes mulle raamat meeldis. Lugu oli põnev ja sai loetud ühe õhtuga.  Tegelased olid armastusromaani kohta päris arukad ja loomulikult võitis Joe mu südame.

Leidsin, et see pole ainus raamat, kus Kell Sabin seikleb. Eesti keeles on ilmunud raamat "Kesköine vikerkaar", kus Kell Sabin on kõrvaltegelane. Ajaliselt toimub tegevus enne raamatu "Teemandilaht" sündmusi. 

Hinne: 4 / 5

Omavahel seotud raamatud:
"Kesköine vikerkaar"
"Teemandilaht"

"Deeper than Midnight" - Lara Adrian

9. raamat sarjast "Midnight Breed"
Peategelased:Corinne Bishop ja Hunter

Corinne Bishop rööviti kui ta oli 18-aastane. Aastakümneid hoidis Dragos teda koos teiste hingesugulastega vangistuses, et oma armeed kasvatada. Kuid siis vabastasid vampiirsõdalaste hingesugulased Corinne'i ja ta saatusekaaslased ning lõpuks ometi saab Corinne naasta koju ja oma kasuvanematelt abi paluda oma elu kõige tähtsama ülesande täitmseks.
Hunter, kes kunagi oli Dragose palgamõrvar ja nüüd vampiirsõdalaste vankumatu liitlane, on mees, kes peab naise ohutult koju viima. Corinne'i rõõm vanematega kohtumise üle jääb üürikeseks, kui Hunter avastab kohutava reetmise. Nüüd pole Corinne'il enam kuhugi minna, sest Hunter saab sõnumi, et Dragos on avastanud vampiirsõdalaste peakontori asukoha. Koos Hunteriga läbi maa pagedes peab Corinne otsustama, kas vaikida või avaldada Hunterile oma saladus ja paluda mehe abi.

Arvamus:
Ma olen olnud suur Hunteri fänn hetkest, kui ta sarja ilmus. Loomulikult ootasin ta raamatut pikisilmi. Nüüd kui see on loetud, olen ühelt poolt rahul ja teiselt poolt väga pettunud.
Raamat oli hea, selles pole kahtlust. Madinat ja pinget oli piisavalt, tegevus oli hoogne ning kangelased tõesti meeldisid mulle. Oli huvitavaid käänakuid, mida ma ette ei näinud ja mis hoidsid mind lausa öösel üleval. Ma hõiskasin rõõmust, kui Hunteri hullumeelne idee kaelavõru kohta töötas ning olin äärmiselt rahul, et vähemalt üks täiesti tavaline inimene teadis täit tõtt vampiirsõdalaste kohta ning jäi ellu.
Kuid Hunteri ja Corinne'i armulugu ei veennud mind mitte üks raas. Ma saaksin aru, kui Hunter ja Corinne oleksid saanud headeks sõpradeks, kes üksteist usaldavad ja austavad. See oleks olnud usutav ja sellega oleksin ma suutnud leppida. Kuid et nad pärast kõike läbielatud kolme päevaga armusid ja seksini jõudsid - minu pea seda ei võta. Meil on mees, kes kasvatati üles tundetu robotina ja naine, keda aastaid peeti vangistuses, kelle kallal eksperimenteeriti ja keda korduvalt kuritarvitati. Neil oleks mõlemal vaja asjatundja abi, aga mitte armusuhet.
Lara Adriani raamatuid reklaamitakse paranormaalsete armastusromaanidega, kuid see armastuse osa ei kuku tal mõnikord kohe üldse välja. Kurb küll, aga suhted pole lihtsalt usutavad. Põnevust oskab ta aga väga edukalt üles kruvida. Võibolla peaks ta oma raamatuid urban fantasy'na reklaamima. Siis ma vähemalt ei ootaks tõeliselt head armulugu ja ei peaks ka pettuma.

Hinne: 3 / 5

Sarja raamatud:
"Kiss of Midnight"
"Kiss of Crimson"
"Midnight Awakening"
"Midnight Rising"
"Veil of Midnight"
"Ashes of Midnight"
"Shades of Midnight"
"Taken by Midnight"
"Deeper than Midnight" 

reede, 11. jaanuar 2013

"The Nanny Years" - Kinsey W. Holley

Raamatu "Yours, Mine and Howls" eellugu

Kaljumäestiku hundikarja alfa Cade MacDougall on otsustanud oma tütre Rebecca ise üles kasvatada. Lapse emapoolne vanaema pole aga kindel, et Cade'i kari, mis koosneb vaid meestest, on suuteline pakkuma ta tütretütrele kasvamiseks õiget keskkonda. Cade'il ei jää muud üle, kui hakata otsima sobivat lapsehoidjat.
Keegi ei oska aimata, et armsale tirtsule õige hoidja leidmine võib nii raskeks osutuda.

Arvamus:
Otsides goodreads leheküljel raamatuid, mille kaanel on koer (minu 2012. aasta proovikivi, milles ma suurejooneliselt põrusin), leidsin selle novella  ja armusin kaanepilti. Kaanel on küll hunt, aga milline hunt. Vaadake seda hämmeldunud ilmet looma näol - imeline, lihtsalt imeline.
Lugu ennast on vaid 71 lehekülge, kuid see-eest naerda saab palju. Tegelased on huvitavad ja raamatu tegevus on kirja pandud hästi humoorikalt. Hämmastav, mida vaesed mehed üle peavad elama, et korralikku lapsehoidjat leida.
Soovitan seda lugu kõigile, kes armastavad naerda.

Hinne: 4.5 / 5

laupäev, 5. jaanuar 2013

Uus aasta, vana riiul

Head uut aastat!

Hilinenud uusaastatervitus kõigile. Nagu mu ema ütleb - pudelit pole veel vaja.  Kuidas siis Teile aasta 2013 saabus?
Mina küpsetasin poole kaheteistkümneni pirukaid, rahustasin üle poole tunni koera, jõin uusaastanapsiks morssi ja läksin magama. Oskan ikka metsikult elada.

Tegelikult olen terve detsembri pabistanud oma lõputöö pärast, mille tähtaeg oli jaanuari alguses. Imelik oli pühasid tähistada, kui kogu aeg mõtlesin, kas oleks vaja veel midagi lisada, midagi muuta, kas mõni viga jäi märkamata või koma panemata.
Isegi blogi jaoks sai aasta teises pooles aega varastatud (tavaliselt öötundidest). Kuigi loobusin vahepeal blogi postituste tegemisest, siis lugemisest ma loobuda ei suutnud. Niisiis on mul terve hunnik 2012. aastal loetud raamatuid, mil pole blogis postitusi. Üritan nüüd jaanuaris need valmis kirjutada ja siis saan nähtavasti ka 2012. aasta kokkuvõtte postitada.


LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...