neljapäev, 27. detsember 2012

"Igikestev õnn" - Nora Roberts

Sarja 4. ja viimane raamat
Peategelased: Parker Brown ja Malcolm Kavanaugh

Sarja viimases raamatus leiab Parker Brown oma igikestva õnne automehaanik Malcolm Kavanaugh käte vahel.  

Arvamus: 
Ma olen sarja kõik neli osa läbi lugenud, kuid kaks esimest ilmusid eesti keeles 2010. aastal, mil mul blogi veel polnud ja arvamuse kolmandast osast jätsin ma 2011. aastal millegi pärast postitamata. 
Alustaks siis ehk sarja kolmest esimesest osast. 

Sarja esimene osa "Unelm valges kleidis" on kindlasti kõige parem. Pulmade korraldamise teema oli värske ning fotograafi ja nohikust õpetaja armumine piisavalt naljakas ja huvipakkuv. Meenub veel, et raamatu tagaküljel on eksitav jutt õpetaja endisest kallimast, kes noorte suhet rikkuda üritab, kuid raamatus on sellele nõiale pühjendatud vaid paar lehekülge. Nii et mingit melodraamat pole mõtet oodata. 
Minu hinnang Goodreads lehel: 4 tähte
Teise ja kolmanda raamatu puhul pole ma enam kindel kumb enne oma loo sai, kas lillekujundaja või kondiiter. Nähtavasti oli teises raamatu tegu lilleseadjaga kuna raamatu pealkirjaks on "Roosiaed". Ja kondiitri lugu on kolmandas raamatus "Hetk, mida nautida", mille kaanel laiutab pulmatort. Mäletan, et mingil hetkel hakkas pidev pulmade korraldamine närvidele käima ja sõbrannade jutuajamised riietest ja kingadest ajasid haigutama. Midagi need lood siiski pakkusid ja goodreadsis hindasin mõlemad 3 tähe vääriliseks.

Ja nüüd siis neljas lugu "Igikestev õnn". Lugesin läbi ja jättis täiesti külmaks. Niivõrd, et ma ei võtnud isegi vaevaks raamatu sisututvustust koostada. Vabandust.
Kogu raamat oli liiga imal ja üle suhkrustatud. Ühed pulmad järgnesid teistele ja alati olid lilled kõige ilusamad, tort kõige suurejoonelisem, pildid kõige fantastilisemad, kleit kõige originaalsem jne. Mitte miski ei läinud kunagi valesti, kui mitte arvestada mõnda pulmakülalist, kes virises, vingus või keeldus millegi tegemisest ja kelle SuperParker "osavalt" minutiga väga viisakalt paika pani. Liiga üksluiseks läks. Kusjuures Parker, kes "oli pruutidele 24 tundi päevas kättesaadav" tundus tõelise napakana. Hüsteeriline pruut helistab kell kaks öösel. Teine helistab kell pool viis hommikul. See on ju jabur. Keegi ei saa oma tööd niivõrd armastada, et teda pidev uneaja segamine lõpuks marru ei ajaks.
Ma ei mõistnud kogu seda kingade ümmardamise ja riiete jumaldamise rituaali. Ei saanud aru kogu sarja ulatuses, miks naistel oli alati õigus ja mehed pidevalt eksisid, kui nad ei tahtnud esimese nädala jooksul kallima õla najal lahistades oma elu hullemaid seiku pihtida.
Nimed tekitasid ka pidevalt segadust - Parker ja Mac olid selles raamatus naised ja Mal mees.
Kogu seda jura lugedes mõtlesin, kas Nora Roberts tõesti kirjutas raamatu, mille eest hea meelega poes raha tagasi küsiks. Nähtavasti kirjutas. 

Hinne: 1 / 5 
Sarja raamatud:
"Unelm valges kleidis"
"Roosiaed"
"Hetk, mida nautida"
"Igikestev õnn"

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...