reede, 28. detsember 2012

"Bear Meets Girl" - Shelly Laurenston

7. raamat sarjas "Pride"
Peategelased:  Marcella (Cella) Malone ja Lou Crushek

Lou Crushek on karu, kes suhtub muutustesse väga halvasti. Aastaid salapolitseinikuna töötanud mees saab ametikõrgenduse ja viiakse üle kujumuutjate üksusesse. Loomulikult teeb selline elumuutus Crushi üsna mõtlikuks ning võiks öelda, et ta on isegi masendunud. Just see võib olla ka põhjuseks, miks ta ärkab hommikul, pärast vägevat pidu, uue partneri külalistetoas alasti kass rinnal nurrumas.
Kaslaste kaitseorganisatsiooni KZS kuuluv tiiger Cella Malone on kuulus oma oskuse poolest ümbritsevaid isikuid õrritada. Loomulikult ei suuda naine vastu seista kiusatusele äärmiselt nunnu karuga natuke mängida. Varsti peab Cella aga Crushi abi paluma, et too tema libapeigmeest mängiks, sest Cella tädidel on plaan naine omaenda nõoga paari panna.
Kui peategelaste eraelu probleemidele lisada veel kaabakas, kel on hobiks kujumuutjatele süstida ainet, mis ei lase neil inimesteks tagasi muutuda, et rahajõmmid neid küttida saaks, on Cellal ja Crushil käed jalad tööd täis.

Arvamus:
Tegin otsuse, et mul on vaja mõningaid raamatuid kaks korda lugeda, enne kui oma arvamust avaldama hakkan. Raamatut "Bear Meets Girl" lugesin sel suvel ja olin siis kogu loos natuke pettnud. Eks ma tegelikult aimasin, et järgmine lugu on Cellast, kuid ei osanud arvata, et Laurenston ta karuga paari paneb. Ootasin hoopis mõnda teist kaslast. Arvatavasti kruvisin ma oma ootused liiga suureks ning kui raamat käes ja lugema hakkasin, oli pettumus suur.
Detsembri alguses lugesin raamatut taas ja pool aastat hiljem meeldis see mulle hoopis rohkem. Crush oli selline silmarõõm ja tõeliselt ulakas mõmmik. See mees juba oskas oma käeraudu kasutada, uskuge mind. Ainult sellele mõeldes nurrun ma nähtavasti sama valjusti kui Cella (kusjuures tiigrid ikkagi nurruvad, aga ainult välja hingates) ning mina pole kaslane. Cella meeldis mulle juba eelmises raamatus ja kogu tema hullumeelse perekonnaga tutvumine oli tõeline rõõm. Eriti huvitavad suhted olid Cellal oma 18-aastase tütrega.
Kuna Crush oli võmm ja Cella "tapjakass", siis lootsin, et loos on rohkem uurimise poolt. Kaabakas, kes kujumuutjaid täis toppis ja seinale naelutas, vääris ju neljaks kiskumist. Kahjuks seda ei juhtunud. Küll oli siin aga palju vanu tegelasi ja ka mõned väga huvitavad uued tegelased. Loodetavasti naasevad nad järgmistes raamatutes. Palju oli juttu hokist ning loomulikult madistasid Cella ja Dee mõnuga ka selles raamatus.
Ma ei pea vist enam mainima, et Shelly Laurenston kirjutab äärmiselt naljakaid ja kuumi paranormaalseid armastusromaane ning neist võib lausa sõltuvusse sattuda. Hästi, panin selle igaks juhuks siiski kirja.

Hinne: 4,5 / 5
Sarja raamatud:
"The Mane Event"
"The Beast in Him"
"The Mane Attraction"
"The Mane Squeeze"

"Beast Behaving Badly"
"Bear Meets Girl" 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...