pühapäev, 30. detsember 2012

"A Dance Through Time" - Lynn Kurland

1. raamat sarjast "MacLeod". 
2. raamat "De Piaget"ja "MacLeod" armastusromaanide sarjas.
Peategelased: Elizabeth Smith, James (Jamie) MacLeod

Armastusromaani kirjutav Elizabeth teab, et on ületöötanud, kui hakkab ärkvel olles unenägudes  figureeriva mehe häält kuulma. Lõõgastuseks haarab ta kaasa raamatu Šoti klannidest ning läheb parki jalutama. Pargis jääb Elizabeth pingil tukkuma, kuid ärgates leiab ta end 14. sajandi Šotimaal.
Üsna pea kohtab Elizabeth ka meest, kelle hääl kõlab väga tuttavalt.
Klannipealik James MacLeod teab, et ta naabruses olev mets on täis saladusi, kuid veidralt riides ja  kummalisi esemeid omav naine ei saa olla keegi muu kui nõid. Niisiis laseb Jamie Elizabethi lossi keldris olemasse auku visata. Viimaks muudab naise hala Jamie südame pehmeks ja ta õngitseb Elizabethi august välja. Koos hakkavad nad otsima mooduseid, kuidas Elizabeth koju tagasi saata, kuid ajavärav metsas tõrgub töötamast.

Arvamus:
Mõnikord satud lugema raamatut, mis kõigist oma vigadest hoolimata muutub lemmikuks ja jääb kauaks meelde. Minu jaoks oli "A Dance Through Time" just selline raamat.
Tegu on ühe esimese ajas reisimisest jutustava armastusromaaniga, mida ma lugenud olen ja ma olin täiesti lummatud maailmast, kuhu Lynn Kurland mind koos raamatu kangelannaga paiskas. Loomulikult oli raamatus kohti, kus ma kulmu kergitades mõtlesin, et see nüüd küll usutav ei tundu. Näiteks Elizabethi armumine Jaimiesse. Tüüp viskas näitsiku pimedasse ligasesse auku, mis kubises igat sorti närilistest ja satikatest ning kui Elizabeth lõpuks august välja pääses, ei andnud ta mehele vastu kõrvu, vaid hoopis armus  kangekaelsesse klannipealikku, sest too oli seksikas ja kaitsev ja üleüldse üks tõeline mehepoeg. Noh, aga eks armumine oli ohutum ka. Kui Elizabeth oleks Jaimiele pasunasse andnud, siis suure tõenäosusega oleks ta oma elupäevad seal augus lõpetanud ning raamat lõppeks nii. Õnneks see nii ei läinud.
Pean siiski veel ühe näite tooma, sest just see häiris mind raamatus kõige rohkem. Elizabeth tundis koristamise suhtes  tõelist  vastumeelsust. Kirjaniku korter oli raamatu alguses paras seapesa, kuid Šotimaal kukkus naine pesa punuma, küürides hoolsalt Jaime lossi.

Kõigele sellele vaatamata meeldis raamat mulle väga. Eriti see, et mõnes kohas suutis autor mind tõeliselt üllatada. Jaimie oli kangelane, kelle peale ma ei suutnud vihaseks jääda. Jah, ka mina läksin seksika šotlase õnge. Nad moodustasid Bethiga toimiva paari ning see, kuidas nad Jessele ja Meghanile armastava kodu pakkusid, oli liigutav. 
Mulle meeldis, et autor suutis kirjutada kauni ja põneva loo (uskuge mind, põnevust oli omajagu), kus oli palju armastust ja suudlusi, kuid seksile vaid vihjati.

Küsisin sõbrannalt, kes on Lynn Kurlandi tulihingeline fänn, mis järjekorras oleks kõige parem raamatuid lugeda. Tema soovitus oli lugeda neid selles järjekorras, nagu raamatud ilmusid, sest De Piaget'd ja MacLeodid olevat omavahel tihedalt seotud kamp.

Hinne: 5 / 5
 Sarja(de) raamatud:
"Stardust  of Yesterday" (De Piaget)
"A Dance Through Time" (MacLeod)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...