pühapäev, 30. september 2012

"Nagu ikka juhtub. Top Geari seiklused laias maailmas" - Richard Hammond

Originaalpealkiri: "As You Do: Adventures With Evel, Oliver, and The Vice-President Of Botswana"
Tõlkija: Raul Veede
Hea Lugu, 2011

"Top Geari” saatejuhi Richard Hammondi raamat räägib mehe seiklustest Arktikas, kodusel Inglismaal kui ka Aafrikas.

Arvamus: 
Kodused vaatasid mind imeliku pilguga, kui ma teist lehekülge lugedes itsitama hakkasin ja suurema osa raamatust naerda lagistasin. Väga mõnusa huumoriga lood kohati täiesti hullumeelsetest ettevõtmistest, mis seotud nii saate Top Gear kui ka Richard Hammondi eraeluga. Kuidas te kutsuksite meest, kes üleujutuse ajal öösel läbi Inglismaa jookseb, et tütre sünnipäevapeole jõuda või niivõrd autoloksu kiindub, et selle teiselt mandrilt koju laseb transportida? Aga ju vist peabki olema väga eriline inimene, et olla üks Top Geari saatejuhtidest. Ja tibake hullumeelsust käib asja juurde.

Hinne: 4,5 / 5

"Shades of Midnight" - Lara Adrian

7. raamat sarjast "Midnight Breed"
Peategelased: Kade ja Alexandra

Internetti jõuab video Alaskal toimunud koletust veretööst. Vampiirsõdalaste arvates on tegu ülekäte läinud vampiiriga ning Alaskalt pärit Kade suundub koju asja uurima.
Alaskal kohtub Kade võsapiloot Alexandra Maguire'iga, kes esimesena kuriteopaika jõudis. Miski naise olekus paneb Kade'i kahtlustama, et Alex teab tunduvalt rohkem, kui ta on nõus rääkima.

Arvamus:
Ma olen nii Alaska lainel viimasel ajal. Lausa hõiskama paneb, kui leian taas mõne raamatu, mille tegevuspaigaks on Alaska. Selle raamatu juures meeldis mulle eriti kaanepildi alumine osa, mis on tõeliselt kaunis ja loob sobiva õhustiku.
Raamat oli taas karm - algas jubeda mõrvaga ning ka jätkus üsna veriselt. Loos oli paar kohta, mis oma olemuselt olid minu jaoks nii häirivad, et kaalusin isegi lugemise katkestamist. Uudishimu sai siiski võitu ja ma lugesin raamatu lõpuni. Kahetsema ei pidanud, sest kokkuvõttes oli tegu üsna põneva looga ning sarja järgmise paari lugu lausa peab lugema.
"Shades of Midnight" räägib esmakordselt nii "noorest" vampiirsõdalasest, et tegelaste hulgas on ka Kade'i vanemad ja kaksikvend. Ühelt poolt oli natuke kummaline lugeda naisest, kes nägi välja noorem kui Kade, aga langes mehele kaela nuttes rõõmust et ta poeg tuli koju tagasi. Teiselt poolt jälle tundus sarjas siiani nagu oleksid kõik vampiirsõdalased ajatud ja juurteta. Minu jaoks oli Kade'i perekond omamoodi kinnitus, et vampiirsõdalased on ka kunagi lapsed olnud.
Loo mõte nii Kade'i kui Alexi puhul oli mineviku probleemide ja katsumustega silmitsi seismine ja seeläbi koos ühise tuleviku loomine. Mulle meeldis, kuidas asjad lahenesid, aga samas jäi häirima kui kiiresti Kade'i ja Alexi suhe arenes. Vaid paari päevaga teadsid mõlemad, et nad on teineteisele loodud. Ka teistes raamatutes polnud erilist venitamist, kuid Alexi ja Kade'i puhul ei tundunud "esimese silmapilgu armastus" eriti usutav. Nad näisid mõlemad nii iseseisvad ja tugevad isiksused, et ülepeakaela armumine lihtsalt ei veennud mind. Ma liigitaks raamatu rohkem paranormaalse trilleri alla, sest romantikat jäi kuidagi napiks, aga põnevuse ja madina pealt autor kokku ei hoitud.
Kuna ma iga raamatu puhul jauran, kui lahedad võimed peategelastel olid, siis pean siin märkima, et Kade'i võime oli vapustav - midagi sellist, mida endale ka tahaks.

Hinne: 3.5 / 5

Sarja raamatud:
"Kiss of Midnight"
"Kiss of Crimson"
"Midnight Awakening"
"Midnight Rising"
"Veil of Midnight"
"Ashes of Midnight"
"Shades of Midnight"

"Vamps and the City" - Kerrelyn Sparks

2. raamat sarjast "Love at Stake".
Peategelased: Darcy Newhart ja Austin Erickson

Loo peategelaseks on Darcy, kes muudeti vampiiriks neli aastat tagasi. Kuigi Darcy on üritanud vampiiride maailma sobituda, igatseb ta oma perekonda, elu ja päikest. Oma igatsusele vaatamata üritab Darcy üles ehitada uut elu vändates vampiirimaailma esimest reality showd - The Sexiest Man on Earth.
CIA sokutab võistlejate hulka kaks oma meest, kes peavad vampiiride kohta infot koguma.
Kui agent Austin Darcyt vampiirimaailma lõksu jäänud surelikuks peab, muutub show tõeliselt põnevaks.


Arvamus:
Sparks jätkab sama pööraselt kui ta esimeses raamatus alustas. Ja mulle see meeldib. Teine raamat oli isegi hingelähedasem, kuna Darcy ei taha vampiir olla. Kui teised vampiirid on oma saatusega leppinud või leiavad isegi, et vampiiriks olemisel on eeliseid, siis Darcy maadleb endaga igal ööl. Kõigele vaatamata teeb ta oma tööd, toetab sõpru ja üritab elada öises maailmas. Ta ei halise ega vingu ning kuigi ta Connorit pelgab, siis on see ka täiesti arusaadav. Pole midagi öelda - vinge kangelanna. Austin meeldis mulle ka. Ausalt öeldes isegi rohkem kui Roman (sarja esimese raamatu kangelane).
Tõsielusarjad on alati minu jaoks natuke jaburad olnud ning mõte, et seda teevad vampiirid intrigeeris mind. Suurema osa raamatust ma naersin, kuid Sparks oli raamatusse lisanud ka mõned väga liigutavad kohad.

Hinne: 5 / 5

Sarja raamatud:
"How to Marry a Millionaire Vampire"
"Vamps and the City"

laupäev, 8. september 2012

"Over the Moon" - Angela Knight, MaryJanice Davidson, Virginia Kantra, Sunny

Neljast lühiromaanist koosnev antoloogia. 

Lugesin kolme esimest. Kogumiku neljas lugu "Mona Lisa Three" polnud minu maitse. Kangelanna voodi tundus olevat liiga ülerahvastatud. Kuna suutsin sellest lugeda vaid kahte esimest peatükki, siis ei oska ka tervet lugu hinnata. Algus igatahes mulle ei meeldinud. 0 punkti
"Moon Dance" ja "Driftwood" olid üsna loetavad, kuid väga lühikesed. Mulle meeldib, kui on aega tegelastega tutvuda, kuid siin see lihtsalt ei õnnestunud. Lugu sai enne otsa, kui ma korralikult süveneda jõudsin. Pean märkima, et "Moon Dance" tegelastel oli potensiaali ja nad väärinuks täispikkuses romaani. "Driftwood" jälle oli naljakas lugu libahundist, kes leiab rannas olevast august  seksika vampiiri. Siiski hindaks ma mõlemat lugu 2,5 punktiga. 
"Between the Mountain" oli haldjarahvast. Taas liiga lühike ja tõeliselt segane lugu. Kõik see jutt inimoherdustest hakkas tõeliselt vastu. Kuni lõpuni ei saanud ma aru, miks inimesi ohverdati ja miks haldjad ise ohvritalledeks ei kõlvanud.  1 punkt

Hinne: 2 / 5

"Stardust of Yesterday" - Lynn Kurland

Raamat sarjast "De Piaget" (kirjutatud 1., kuid ajaliselt sarja 11. lugu)
Peategelased: Genevieve ja Kendrick

Ameeriklanna Genevieve Buchanan pärib Inglismaal asuva lossi - päris ehtsa koos tornide ja ülemteenriga. Kõik oleks ju kena, kui lossis poleks juba alalist elanikku - 13. sajandist pärit rüütli Kendrick de Piaget vaimu.

Arvamus:

Tegelikult lugesin ma raamatut esimest korda umbes kolm aastat tagasi ja suht külmaks jättis kogu see tants ja trall ümber vaimu, kes lossi uut perenaist maha koksata üritas. Samuti ei teadnud ma siis, et raamat on osa suuremast sarjast.
Ühel selle suve eriti vihmasel päeval sattus raamat taas mu lauale ja ma lugesin selle uuesti läbi. Mu arvamus on mõneti muutunud. Kuna tegu on autori esimese romaaniga, siis pole tegelastel sellist sügavust nagu oleks võinud olla. Mõnes kohas jäi tempost puudu, tegevus soikus ja asi hakkas igavaks kiskuma,  aga ..... "Stardust of Yesterday" on hämmastavalt romantiline ja  südamlik raamat, kus pole detailseid voodistseene ega roppusi. Uskuge mind, see oli fantastiline vaheldus armastusromaanidele, kus armustseenid aina graafilisemaks muutusid. "Stardust of Yesterday" on raamat armastusest ja sõprusest ning seda võib rahuliku südamega ka teismelisele soovitada.  
Üritan tasapisi De Piaget sarja lugeda ning raamatud muutuvad aina paremaks. Mul on väga kahju, et Lynn Kurlandi raamatuid pole eesti keelde tõlgitud.

Autori koduleht

Hinne: 4 / 5

"Nicholas Quinni hääletu maailm" - Colin Dexter

Originaalpealkiri: "The Silent World Of Nicholas Quinn"
Tõlkija: Kadri Pettai
Tänapäev 2011

Nicholas Quinn on kurt, ning seetõttu õnnelik, kui ta nimetatakse Oxfordis väliseksamite nõukogusse, mis koostab teste inglise keele üliõpilastele kõikjalt maailmast. Kui keegi tembib tema šerrit tsüaniidiga, on inspektor Morse´il tegemist valikvastustega mõrvaga. Quinni võis tappa ükskõik kes kitsast õpetlaste ringist. Ja kui Morse lõpetab, on paljastatud nende kõigi räpased saladused... 

Arvamus:
Eks ma pean vist alustama sellest, et olen suur briti krimisarjade austaja. Raamatus Morse'i abilisena tegutsev Lewis sai aastate eest endale omanimelise telesarja, mida ETV praegu pühapäeva õhtuti näitab ja mida ma andunult jälgin. Kui ma lõpuks ühendasin ekraani Lewis'e raamatu kõrvaltegelasega, oli loomulik asjade käik lugu läbi lugeda.
Raamat on jagatud neljaks küsimusega pealkirjastatud osaks. Eks nad ole samad, mis iga mõrva puhul - miks, millal, kuidas ja kes. Ja loomulikult selgub ka igas osas vastus.
Lugemise ajal  vaevasid mind kaks küsimust. Kas Morse'i võib liigitada alkohoolikuks? Millest ta küll mõtleb, kui Lewis Morse'i näol seda muiet näeb? Viimase küsimusega seotud seigad oli eriti ärritavad. Iga kord oli ilmselge, et Morse oli teinud mingi avastuse, kuid Lewis koos lugejaga jäeti oletama. Lõpuks kirtsutasin ma juba iga kord nina, kui Morse muigas. 
Mõrvalugu ise oli huvitav ja Morse'i prohmakad muutsid raamatu eriti sümpaatseks. Tuli välja, et kuigi inspektori mõte liikus õiges suunas, tegi ka tema kogemustega mõrvauurija mõnes kohas valearvestusi. Mõni ütleks siin, et see on andestamatu, kuid minu jaoks muutsid need seigad Morse'i inimlikumaks ja meeldivamaks ning eksimustele vaatamata tabab ta õige isiku.

Sel nädalal ilmus Tänapäeva kirjastuselt sarja neljas juhtum "Surnute missa".

Hinne: 3,5 / 5

Sarja raamatud:
"Viimane buss Woodstocki" (Kupar 1998)
"Viimati nähtud ristmikul" (Kupar 1999)
"Nicholas Quinni hääletu maailm" (Tänapäev 2011)
"Surnute missa (Tänapäev 2012)

teisipäev, 4. september 2012

"Ashes of Midnight" - Lara Adrian

6. raamat sarjast "Midnight Breed"
Peategelased: Andreas Reichen ja Claire Roth

Andreas Reichen oli lugupeetud vampiirikogukonna juht ööni, mil keegi tungis ta majja ning tappis kogu ta perekonna. Samal ööl hävis kogu maja tules ning Andreas Reichen kadus.
Nüüd on ta tagasi, et hävitada viimane vampiir, kes ta perekonna tapmisega seotud oli. Wilhelm Roth, kes andis käsu selleks kohutavaks veretööks, saab tunda kogu Reicheni lõõmavat raevu. 
Rothi püüdes ristuvad Andrease teed Wilhelmi naise Claire'iga. Kunagi olid Andreas ja Claire armunud ja nagu selgub, pole need tunded kuhugi kadunud. Kuid Andreasel on missioon, mis teda tasapisi hävitab - ta võimed on muutumas kriitiliseks ning viimane, mida ta tahab, on Claire'ile haiget teha.

Arvamus:
Arvan siiani, et Tegani lugu on siiani sarja parim, aga Andrease oma on sel väga tihedalt kannul. Lugu on huvitav ja natuke teise nurga alt. Esmakordselt ilmub sarja naine minevikust. Ning hargnema hakkab äärmiselt haarav lugu reetmisest ja armastusest.
Andreas meeldis mulle sarja ilmumise hetkest alates. Ta oli salapärane, võimekas ja ei kuulunud sõdalaste hulka. Mäletan, kuidas ma mõtlesin siis, et tahaks väga temast lähemalt lugeda. Raamat ületas kõik muu ootused.
Peategelased on sümpaatsed ja Wilhelm Roth kurjamina tasemel. Osa tegevusest leidis aset vampiirsõdalaste peakontoris ning  juttu oli kõigist tuttavatest tegelastest - suur pluss minu silmis.
Kõige häirivam, isegi rohkem kui kurjamite ettevõtmised, oli Mira osaline nägemiskaotus. Tegu oli küll õnnetusega, aga kui nii edasi läheb, on vaesel tüdrukul varsti vaja juhtkoera. Adrian võiks tüdruku rahule jätta. Kindlasti on ka teisi võimalusi, kui tegelased just peavad pilgu oma tulevikku heitma. 
Andrease võime oli tõeliselt lahe. Teiste vampiiride võimed on ka üsna huvitavad olnud, aga kuidagi taltsavõitu. Andrease võime juures meeldis mulle, kuidas ta pidi pingutama, et seda valitseda. 
Sari on endiselt kaasakiskuv ja Adrianil on varuks terve ports huvitavaid tegelasi, kelle edasisest käekäigust lugeda tahan.

Hinne:  4 / 5

Sarja raamatud:
"Kiss of Midnight"
"Kiss of Crimson"
"Midnight Awakening"
"Midnight Rising"
"Veil of Midnight"

"Uppuva pardi juhtum" - Erle Stanley Gardner

Perry Masoni 20. juhtum
Originaalpealkiri: "The Case of the Drowning Duck"
Tõlkija: Liina Smolin
Elmatar 2011

Perry Mason on seekord oma ustava sekretäri Della Streetiga puhkusel, kui ta abi palub kohalik rikas mees John L. Witherspoon. Ta tütar Lois on abiellumas noormehega, kelle ema tunnistas surivoodil, et nad abikaasaga varastasid poisi, kui too oli kolme-aastane. Suguvõsale ääretult palju tähtsust pöörav Witherspoon on aga välja uurinud, et noormehe isa hukati vanglas, kuna ta tappis oma äripartneri. Tütre õnne nimel on mees siiski valmis mööndusi tegema ja palkab Perry Masoni, et too leiaks tõendeid Marvin Adamsi isa süütuse kohta.

Arvamus:
Jessas, kui segane saab üks juhtum olla. Aga põnev ka. Nagu tavaliselt väänab Mason seadust ja kepsleb suurema osa raamatust seaduse ja kuritegeliku käitumise vahel oleval hallil alal. Della Streetil peavad olema terasest närvid, et temaga sammu pidada. Osa asju jõudsin välja nuputada, kuid osades asjades suutis autor mind ikka tõsiselt üllatada. Kõige enam meeldis mulle koht, kus Mason päästis pardikese elu, sest tuli välja, et pardid siiski võivad uppuda.


Ütlus raamatust:
"Igal inimesel, kes on elanud küllalt kaua, et olla midagi rohkemat kui lihtsalt ülikonnatäide, on elus mõni suletud peatükk. Kui mitte, pole ta ka inimene."  
                                                                                     Perry Mason lk 7

Hinne: 4 / 6

Perry Masoni juhtumeid:
"Ulguva koera juhtum" (sarja 4. raamat)

laupäev, 1. september 2012

"Tappa laulurästast" - Harper Lee

Originaalpealkiri: "To Kill a Mockingbird"
Tõlkija: Valda Raud 
Pegasus 2012

"Laske siniraage niipalju kui te tahate ja tabate, aga pidage meeles, et tappa laulurästast on patt.“
Sellised õpetussõnad annab advokaadist isa Atticus Finch edasi oma lastele, kaitstes loo „tõelist laulurästast“ –  musta meest, keda süüdistatakse valge neiu vägistamises 1930-ndate aastate ameerika väikelinnas.

Arvamus:
Tõeliselt lummav. Lugu väikelinna advokaadist, kes teab, et võitleb tuuleveskitega, aga samas loodab, et ta tegevus võib kunagi tulevikus mingi muudatuse kaasa tuua. Ja just seepärast see nii hinge lähebki. Raamatu esimest poolt loed kui kellegi lapsepõlvemälestusi ja kuna see on mõneti sinu enda lapsepõlvega sarnane, aga samas ka nii erinev, siis haarab see kaasa. Teist poolt loed juba kui põnevusromaani, sest must mees on kohtu all valge neiu vägistamise pärast. Ja kuigi sa tead koos linnaelanikega, kuidas kõik tegelikult toimus, aimad sa ka missugune tuleb lõpplahendus. Kuid hämmastaval kombel kestab lugu edasi ka pärast kohtuprotsessi ning muutub veel põnevamaks ja hirmuäratavamaks kui enne.
Raamatu kogu tegevus antakse edasi advokaadi Atticus Finch'i tütre Nirksilma silmade kaudu. Nirksilm, kes on oma ea kohta väga tark ja nutikas ning kelle üheks lemmiktegevuseks on õhtul isale sülle pugeda ja koos lugeda, lahkab ausalt aga humoorikalt Ameerika ühe lõunaosariigi väikelinna eluolu  - rassismi, klassivahesid, haridussüsteemi ja kohtupidamist.
Ma alustasin lugemist tasa ja targu ning lõpetasin ahmides endasse iga sõna. Ja siis alustasin taas otsast ning lugesin aeglasemas tempos raamatu veel kord läbi. Ning see oli täpselt nii hea, aus ja hämmastav kui esimesel korral.
Katkendeid ei lisa, kuna võin nii kogemata terve raamatu ümber trükkida.

Hinne 6 / 5

"Virmalised" - Nora Roberts

Originaalpealkiri: "Northern Lights"
Tõlkija: Ülle Jälle
Ersen 2005

Pärast paarimehe kaotust kolib suurlinna politseinik Alaskale ja võtab vastu töökoha Lunacy politseiülemana. Esimestel nädalatel on Nate Burke'i elu üsna lihtne - peamiselt tuleb tal linnakese napsumehi kongi pista, et need tee ääres ära ei külmuks, lahutada linnakese kaksikvendadest riiukukki, tõrjuda kohaliku võõrastemajapidajanna lähenemiskatseid ja üritada välja ronida mustast august, kuhu ellujääja süütunne teda tirida tahab. 
Meg Galloway on kohalik võsapiloot, kelle isa kadus pea viisteist aastat tagasi ja kelle suhted emaga on väga keerulised. Üle kõige armastab ta lendamist, oma koeri, muusikat ning üksindust. Kuid kurbade silmadega uus politseiülem äratab naises huvi ning kirglikule uusaasta suudlusele järgneb varsti armuromaan.
Siis aga kaovad mägedes kolm noorukit. Kui nad leitakse, räägivad poisid, et mägedes olevas jääkoopas on mõrvatud mees. Nate'i suurlinnavõmmi instinktid hakkavad tööle ning üsna pea kahtlustab ta, et mõrtsukas kõnnib Lunacy tänavatel.

Arvamus:
Üks mu lemmiklugudest.
Tegevus toimub Alaskal ja ei keerle ainult peamise paari ümber. Tegu on kogu linnakest vapustava kuriteoga, mida uurib alles linna saabunud kibestunud ja omadega läbi suurlinna politseinik. Roberts oskab väga hästi peategelase emotsioone ja masendust edasi anda ning veel paremini seda protsessi, kus mõrvaloo uurimine, Alaska karm elu ning linnakeses kohatud inimesed hakkavad Nate'isse taasapisi taas elujanu süstima.
Oma koha ja rambivalguse saavad litsakas külalistemajapidaja, otsekohene võsapiloot, ülbikust aselinnapea, kaksikutest kraaklejad, politseijaoskonna ümarik dispetšer, kaunis ettekandja, politseiülema asetäitjad, kohaliku ajalehe omanik, rohmakas sahamees ja paljud teised. Looduskirjeldused on kaunid, tekst vaimukas, tegelased liigagi otsekohese ütlemisega ning pinevus püsib.
Raamat on algusest lõpuni nii põnev, et isegi trükivead ei riku seda ära.


Katkendeid ja ütlusi:
Põranda all kõlksatas midagi. "Mis see oli?"
"Maandumistelik. See on Lunacy."
Lennuk asus mürinal maanduma, nii et Nate haaras istmeservast ja surus jalad tugevasti vastu põrandat. "Mis asja? Me maandume? Kus? Kuhu?"
"Jõele. See on praegusel aastaajal paksult kinni külmunud. Ära pabista."
"Aga..."
"Me kasutame suuski."
"Suuski?" Nate'ile meenus kohe, et ta vihkab talvespordialasid. "Kas uisud poleks loogilisemad?"
Jobu möirgas naerda, kui lennuk jääribale lähenes. "Oleks see vast nali! Uiskudega lennuk. Oh sa kurat!"
                                                                                             lk 13

Ta rääkis kähedal kurguhäälel - ilmselt oli ta seda harjutanud - mis pidanuks meesterahval aju verest tühjaks imema ja tema IQ kaalika tasemele viima.
                                                                                              lk 18
"Mis sul viga on, Hopp? Ma olin lihtsalt sõbralik.""Sõbralikkust on kahte sorti - võõrastemajapidaja ja litsimajapidaja oma. Ühel päeval saad sinagi nende erinevusest aru."
                                                                                             lk 21
Nate vaatas ringi, kuuldes akent värisema panevat möiret. "Maavärin? Vulkaan? Tuumasõda?"
"Kobras," tähendas Peter.
"Olgugi et see on Alaska, aga siin ei saa olla nii suuri kopraid, kes niimoodi röögivad."
                                                                                            lk 43
"Lumetorm toob minu sisemise laululinnu välja."

                                                                                             lk 100
"Mine koju, Hopp."
"Sina ka."
"Ei saa. Esiteks tuleb lapsepõlveunistus ellu viia. Ma sõidan lumesahaga."
                                                                                             lk 101
 "Segane võib ju olla, aga lollus on keelatud. Ja antud juhtum on lollus."
                                                                                             lk 124
 Lumi paiskus mäest alla nagu jäise vulkaani purse, täites õhu tuhande meeletuna kihutava rongi mürinaga. Lennuk põrkus samal ajal üles-alla, paremale-vasakule. 
 Nate arvas, et kuulis Magi vandumas ja veel midagi, mis tundus õhutõrjemürsu tabamusena. Torm, mis mäelt alla paiskus, lennutas rämpsu lennuki aknale. Kuid Nate'is ei tekitanud adrenaliinisööstu mitte hirm, vaid aukartus.
 Metall kõlises ja kumises, kui jääst ja kivist kuulid lennukit tabasid. Tuul sikutas ja kiskus seda, kuni kukkumine kaljule või šrapnellist tükkideks lendamine  tundus möödapääsmatuna.
                                                                                            lk 125
"Miks sa minuga juttu puhud, kui sa oled ise nii vihane, et tahaksid mulle virutada?""Ma eelistan maandumiseni Šveitsi kombel neutraalne olla."
                                                                                            lk 256
 Vaikus oli hämmastav - nagu kirikus - ning kerge tuul lumiste puude latvades sosistas rütmiliselt. Kõrvalpäike säras jääsinises taevas ja pani külmunud järve läikima. Vaikus ja üksindus olid nii mõjuvad, et Nate võpatas ja haaras relva, kui kuulis pea kohal pikka kajavat hüüdu.Taevalaotuses tiirutas kuldselt pruun ja suursugune kotkas. Koerad põrkasid mängeldes teineteise vastu ja sukeldusid järve kaldal lumme.
                                                                                            lk 283
Naised, mõtles Nate, olid sitkemad ja vastupidavamad, kui ükski mees, keda ta teadis. Tema ise kaasa arvatud.
                                                                                           lk 289 
"Kangelaslikkus on see, kui teed midagi enamat, kui tahad või arvad, et suudad. Vahel tähendab see vastikute ja ebameeldivate asjade tegemist, mida teised teha ei taha. See ei ole ainult kümne tuhande jala kõrgusel liustikule hüppamine lihtsalt sellepärast, et kedagi teist polnud. See on hommikuti voodist välja ronimine, kui see tundub liigse vaevana."
                                                                                          lk 339


Raamatust vändati 2009. aastal ka film, kus peaosades LeAnn Rimes ja Eddie Cibrian. Nägin seda hiljuti telekanal Diva pealt. Film on korralik, kuid raamat on põnevam ja annab parema ülevaate linnast ning selle asukaist. 

Filmi  trailer:



Hinne: 6 / 5

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...