laupäev, 23. juuni 2012

"Mõrv kiriklas" - Agatha Christie

1. miss Marple'i romaan

Originaalpealkiri: "Murder at the Vicarage"
Tõlkija: Ralf Toming
Eesti Raamat, 1994

Loo minategelaseks on St. Mary Mead'i vikaar Len Clement. Pärast ärritavat vestlust külakese ebameeldivaima elaniku kolonel Protheroe'ga nendib endast väljas vikaar, et see, kes mõrvaks koloneli, teeks maailmale teene. Mõned päevad hiljem leiab vikaar kolonel Protheroe kirikla kabinetist surnuna. Mees on maha lastud. Paar tundi hiljem tunnistab külakese noor kunstnik, kellel oli proua Protheroe'ga armulugu, et ta tappis koloneli.
Kohaliku politsei kõrval hakkab asja uurima ka miss Marple.

Arvamus:
Ma armastan traditsioonilisi krimkasid. "Mõrv kiriklas" on kindlasti üks mu lemmikuid. Ma loen seda ikka ja jälle ning tunnen rõõmu vikaari vaadetest armastusele ja abielule ning miss Marple'i omapärastest kuriteo avastamise meetoditest. Ülejäänud tegelaskond ei jää neile millegagi alla. Loos on hästi kirju kamp ja peale mõrva toimub raamatus veel nii mõndagi kriminaalset. Kuigi mul oli meeles, kes mõrvariks osutub, lugesin raamatut suure mõnuga.

Hinne: 5 / 5

"City of Bones" - Cassandra Clare

1. raamat sarjast "The Mortal Instruments". 

Clary Fray läheb parima sõbra Simoniga klubisse ja näeb seal pealt mõrva. Mõrvariteks on kolm kummaliste märkidega kaetud teismelist. See on Clary esimene kokkupuude Varjuküttidega - sõdalastega, kes tapavad deemoneid ja hoiavad vampiirid ja kujumuutjad kontrolli all. See on ka Clary esimene kohtumine nägusa Jace'iga
24 tundi hiljem elab Clary hoopis teistsuguses maailmas - ta ema kaob salapärasel kombel ja  teda ründab deemon. Kuid miks on deemonid niivõrd huvitatud täiesti tavalisest tüdrukust? Ja miks ta näeb üleloomulikku maailma? Varjukütid asuvad asja uurima...

Arvamus (sisaldab spoilereid):
Olen arvamuse kirjutamist muudkui edasi lükanud kuna ma ei tea, mida kirjutada. 485 lehekülge ja arvamust polegi? Päris nii see ka ei ole. Arvamus on, aga kuidas seda kirja panna, ma päris täpselt ei tea.
Alustaks ehk sellest, et lugemise ajal jooksid mul peas kogu aeg mingid paralleelid Harry Potteri maailmaga. Armastavast vanemast ilma jäämine, koolis/varjupaigas elamine, võitlus salapärase ja kohutava vaenlasega. Njah. Ainus probleem oli, et Potteri maailm võitis igas aspektis. Ja mida kaugemale ma lugemisega jõudsin, seda vähem mulle "City of Bones" tegelased meeldisid. Pealiskaudsed, ülbed, enesekesksed, armukadedad.... ja see nimekiri võiks jätkuda ridade kaupa.
Nüüd siis tegevusest. Algus oli huvitav, kuigi pani mõtlema, mis klubi see on, kuhu nii noorelt sisse saab. Autor kruttis pinget üles, Clary ema kadus ja  ... edasi läks kõik juba allamäge.  Mis märgid need sellised olid, kuidas nad töötasid? Lugesin neid kohti mitmeid kordi ja ikkagi ei saanud aru, kas neil oli mingi süsteem või ei. Ma lootsin kogu aeg, et Clary suunab kõik oma jõupingutused ema otsinguteks, kuid selle asemel jõudis ta veel pidudel kolada ja nii Simoni kui ja Jace'iga sahmida.
Raamatu taga on kirjanik Holly Black reklaamina kirjutanud oma arvamuse -  "Funny, dark and sexy". Näib,  et ta luges küll mõnda teist raamatut, sest mind ei ajanud lugu enne naerma, kui jõudsin suure kurjami nimeni  - Valentine. Ja kui kurjami nimi mu kihistama ajab, ei saa ju öelda, et raamat on sünge. Mis seksikusse puutub, siis olen selline kummaline tüüp, kellele tegelaste vingumine, mossitamine, irisemine ja virisemine ei mõju.
Kui aus olla, siis ma ei tea, kellele seda raamatu soovitada. Teismelistele tüdrukutele võibolla lähevad Jace'i kuldsed lokid peale. Fantaasia huvilistele võib huvi pakkuda Cassandra Clare'i maailm, millest küll mina raamatu lõpuni aru ei saanud.

Hinne: 2,5 / 5

Sarja raamatud:
"City of Bones"

"How to Marry a Millionaire Vampire" - Kerrelyn Sparks

1. raamat sarjast "Love at Stake".
Peategelased: Shanna ja Roman

Tunnistajakaitses olev hambaarst Shanna Whelan veedab oma ööd 24 tundi avatud hambakliiniku öövahetuses pitsat mugides ja laepragusid loendades.
Roman Draganesti on New Yorgis elav vampiiride juht, kes eksperimendi käigus kihva kaotab. Nüüd on vaesel vennikesel vaid loetud tunnid, et leida hambaarst, kes kihva talle suhu tagasi istutaks, sest kui päike tõuseb, langeb ta surmaunne ja koht paraneb, jättes ta terveks igavikuks ühe kihvaga friigiks.
Romanil tundub vedavat, sest ta leiab Shanna kliinikust, kuid just siis ilmub välja naist tappa ihkav vene maffia. Kui Roman taipab, et venelased  on palganud ta suurima vaenlase Shannat jahtima, otsustab mees hambaarsti iga hinna eest kaitsta, reetmata sealjuures, et ta on vampiir.

Arvamus:
Ja mina arvasin, et vampiirid on ilged koletised või vähemalt äärmiselt sünged ja traagilised kujud. Mitte Kerrelyn Sparksi raamatutes. Ma naersin ja itsitasin, hirnusin ja kõkutasin. Inimesed heitsid mulle kahtlustavaid pilke ja tõmbusid eemale.
Sparksi vampiirid on lummavad olendid. Nad on väga inimlikud kõigi vooruste ja pahedega ja nad on naljakad - mitte tsirkuse klouni kombel, vaid väga sümpaatsel moel. Ta tegelased (nii vampiirid kui ka inimesed) satuvad tihtipeale täitsa jaburatesse olukordadesse ja kummalisel kombel see töötab.
Raamatus oli piisavalt põnevust, romantikat, ohte ja mõtisklusi.

Hinne: 5 / 5

Sarja raamatud:
"How to Marry a Millionaire Vampire"

"Kas loomad pesevad hambaid?" - Henning Wiesner

  ... ja teisigi küsimusi loomaaia direktorile

Originaalpealkiri: "Müssen Tiere Zähne putzen?"
Tõlkija: Virve Kaal
Toimetanud: Mati Kaal
Koolibri 2007

Mitu okast on siilil seljas?
Kas maol on saba?
Kas põdrad musitavad?
Kui jah, siis kellega?

Nendele ja paljudele teistele küsimustele vastab humoorikalt Müncheni loomaaia direktor Henning Wiesner. Jutt on loomadest, keda me Eestis väga hästi tunneme. Aga siiski, kui hästi?
Raamat võitis Bologna Lasteraamatute messil kuldmedali.
Toredate illustratsioonide autor on Günter Mattei.


Arvamus:
Ostsin raamatu  Rahva Raamatust just silmatorkava kaanepildi pärast. Ka kõik ülejäänud pildid olid lahedad ja vaimukad. Sain raamatust uusi teadmisi ja tuletasin meelde asju, mis olid ununenud. Bussis uuris raamatut ka neljanda klassi õpilane, kes leidis samuti, et raamat on viimase peal.

Hinne: 4 / 5

reede, 8. juuni 2012

"Surmas surematu" - J.D. Robb

3. raamat sarjast "In Death".

Originaalpealkiri: "Immortal in Death"
Tõlkija: Ülle Jälle
Ersen 2001

 Ajastul, mil tehnoloogia suudab luua ilu ja noorust, võivad ahnus ja kirg need hävitada…
Ta oli üks maailma nõutuimaid naisi. Tippmodell, keda eesmärkide saavutamisel miski ei peatanud - isegi kui ta tahtis teise naise meest. Nüüd oli ta surnud, jõhkra mõrva ohver. Politseileitnant Eve Dallas pani kaalule oma karjääri, hakates uurima juhtumit, mille peamiseks kahtlusaluseks oli tema parim sõbranna, saatusliku armukolmnurga teine naine. Kõrgmoe maailma glamuurse pealispinna alt avastas Eve, et seda valitseb hävitav tung nooruse ja kuulsuse järele. See viis moelavadelt New Yorgi süngesse allmaailma, kus narkootikumid täitsid iga soovi - teatud hinna eest.


Arvamus:
Tahaks ju loota, et tulevik on ilus ja helge. Looda sa. Tänavatel on uus meelemürk - Surematus. Kusjuures rõhk on just sõnal "mürk". Sõltuvus tekib kiiresti ja umbes nelja aasta pärast ütleb kasutaja närvisüsteem üles. Järgneb surm.
Inimkond ei õpi. Ikka on raha ja ilu need, mis rattad pöörlema panevad. Ausalt öeldes tundsin raamatu lõpus masendust. Õõnes tunne tekkis. Lugu oli hea, kuid tulevikuühiskonnast maalitud pilt näis räpase ja tühisena. Isegi suhted - Eve ja Roake plaanisid selles osas pulmi - jäid kogu kriminaallooga seotud pasa varju.
Selles raamatus oli mul siiski oma lemmikkoht .
Dallas ja Roake on lilleseadja juures ja Dallasel on uus kuum niidiots ning ta tormab minema, enne aga käsib Roake'il palju palju lilli osta ja mitte petuuniaid unustada.

Hea oli, et lõppu ma ette ei näinud. Lahendus tuli nätaki ja pani silmi pilgutama, et mis nüüd siis juhtus. Võibolla oli probleem selles, et eksemplaris mida lugesin, oli neli lehekülge puudu ja uskuge mind, neljal leheküljel võib palju juhtuda.


Hinne: 3,5 / 5

Sarja raamatud:
"Surma ees alasti"
"Surma hiilgus"
"Surmas surematu"

"The Raven Prince" - Elizabeth Hoyt

Triloogia "Printsid" 1. osa 
Peategelased: Anna Wren ja Edward de Raaf

Loo peategelaseks on lesk Anna, kes peab olude sunnil tööd otsima.
Lõpuks saab naisest Swartinghami krahvi sekretär. Tujukas ja karm krahv võidab varsti noore lese südame. Kuid kui Anna saab teada, et mees plaanib Londonisse sõita, et seal kuulsat lõbumaja Aphrodite Grotto külastada, lööb naisel silme eest mustaks.
Oma tutuvusi kasutades saab Anna sissepääsu lõbumajja ning veedab salapärase maskis kurtisaanina krahvi käte vahel kaks unustamatut ööd.
Õnnetuseks näeb keegi Annat lõbumajast lahkumas. Ja ka krahv hakkab kahtlustama, et ta kenake sekretär ning sensuaalne maskis lõbutüdruk võivad olla üks ja sama naine. Järgnevad väljapressimine, duell ja tagasi lükatud ettepanek. Mitte küll just selles järjekorras.


Arvamus:
Omamoodi kaks ühes raamat kuna iga peatüki alguses on lõiguke muinasjutust "The Raven Prince". Väga kaunis traditsiooniline muinasjutt, mida ma tõesti nautisin.
Hästi kirjutad lugu on alati mõnus lugeda. Kui veel peategelased on intelligentsed ja meeldivad, on lust lugeda vaid suurem. Selle raamatuga oli just nii. Anna oli väga iseseisev ja tugev kangelanna ning ma elasin ta katsumustele suure õhinaga kaasa. Ja Edward - mulle meeldis ta kalduvus asju lõhkuda, ta suhtumine oma rentnikesse, viis kuidas ta Annat armastas ja eriti kuidas ta suutis ümber orienteeruda ning õnne kohustusest ettepoole seada.

Hinne: 4,5 / 5

Triloogia osad:
"The Raven Prince"

neljapäev, 7. juuni 2012

"Iron Kissed" - Patricia Briggs

3. raamat "Mercy Thompson" sarjas.

Kolmandas osas satub Mercy endine boss ja hea sõber Zee mõrvakahtlusega trellide taha. Kuna enamus Hallidest Isandatest on nõus Zee ohverdama, lootes nii uudishimulikke lihtsurelikke oma asjadest eemal hoida, ei jää Mercyl muud üle, kui hakata lugu ise uurima.
Samuti peab Mercy tegema lõpliku valiku Samueli ja Adami vahel.

Arvamus:
Mis raamatu tempos puudu jääb, teeb see emotsionaalsusega tasa.
Alguse saab lugu haldjarahva üsna lihtsast palvest. Tasuks mõningate teenete eest tahavad nad, et Mercy kasutaks oma head nina ning nuusiks välja olendi, kes reservaadis haldjaid tapab.
Suur on nende üllatus, kui mõrvariks osutub inimesest reservaadi valvur. Veel suurem jahmatus tabab haldjaid, kui nad valvuri koju minnes leiavad mehe surnuna ning politsei kohe kohale kimab. Kuna Zee ei oska oma kohalolekut maskeerida, nabivad politseinikud ta kinni ja pistavad türmi.
Loomulikult hakkab Mercy kogu seda sasipundart lahti harutama ning asjad lähevad ikka tõsiselt käest ära. Ei taha kõike kirja panna, kuid see raamat ajas mind nutma. Kusjuures alguses ma ei saanudki aru, mis juhtus. Jäi selline kummaline kahtlev tunne ja lugesin uuesti eelmised leheküljed läbi. Keegi oleks nagu rusikaga kõhtu virutanud, kui loetust lõpuks aru sain. Ja siis ma tönnisin ... üsna kaua.
Pärast seda läks raamat aina emotsionaalsemaks. Vaevalt said pisarad kuivada, kui tulid stseenid Beniga. OMG. Uputus algas taas. Lahistasin nutta nagu hull.

Hinne: 4,5 / 5

Sarja raamatud:
"Moon Called"
"Blood Bound"
"Iron Kissed"

"Dark Lover" - J.R. Ward

1. raamat sarjas "Black Dagger Brotherhood"
Peategelased: Beth ja Wrath

On käimas sõda vampiiride ja vampiiriküttide vahel. Musta Pistoda Vennaskond - kuus karmi vampiirsõdalast -  võitleb oma rassi eest. Kui aga üks vennaskonna liikmetest alatult mõrvatakse, tunneb nende juht Wrath moraalset kohustust täita venna viimane soov - aidata mehe tütrel vampiiriks muutumine üle elada. Ainsa täisverelise vampiirina põlgab Wrath inimesi ja vampiire, kes nendega läbi käivad. Ta ainus eesmärk on hävitada nii palju vampiirikütte kui võimalik, sest sajandeid tagasi tapsid nood ta vanemad. Kuid siis kohtab ta Dariuse tütart Bethi ja Wrathi prioriteedid hakkavad tasapisi muutuma.

Arvamus:
Ausalt öeldes võttis sõnatuks. Hetkel võiksin natuke juhmi naeratuse saatel jäädagi korrutama, kui väga mulle see raamat meeldis. Kui super ja lahe kõik oli. Kuidas ma paar magamata ööd veetsin, et raamat läbi lugeda, kuidas ma tööl olles minuteid lugesin, millal koju jõuan ja raamatut edasi lugeda saan. Ja oleks see veel esimene kord, kui ma raamatut lugesin.
Tegelikult oli see kolmas kord ja iga korraga mu vaimustus aina kasvab. Lugu ise pole nii originaalne - see on vampiiride ja vampiiriküttide omavahelisest võitlusest. Ning nagu viimasel ajal ikka on vampiirid raamatu "head" tegelased. Vampiiriküttideks on aga oma hinge maha müünud vägivaldsete kalduvustega inimesed.
Mis mind eriti köidab, on raamatu
süngelt vaimukas stiil. Maailm on karm paik ja ka loo kõige romantilisemad kohad on mõnusalt sünkjad. Raamatus on piisavalt romantikat, seksi, põnevust ja vägivalda. 
Autor jälgib paralleelselt nii vampiiride kui ka vampiiriküttide tegemisi ja  nood viimased on ikka tõeliselt jubedad tegelinskid. Nende mõttemaailm, arusaamad ja teod panid külmad judinad mööda selga jooksma. Beebipuudri lõhnaga tekkivad seosed pole enam kunagi samad.
Vennaskonna liikmed on jälle tõelised maiuspalad - suured tugevad kaitsjatüüpi mehemürakad. Ja ometi tunduvad nad kõik nii haavatavad, mis muudab nad minu silmis veelgi huvitavamaks ja sümpaatsemaks.
Wrath ja Beth paarina  - dünamiit. Maa väriseb ja vapub. Kirg, õrnus, armastus, hoolimine. Lausa ohkama võtab. Beth on üldse väga lahe kangelanna. Ta on iseseisev ja tugev ning ei lase agressiivsel Wrathil, kellele meeldib kamandanda, endale pähe istuda.   
Mu lemmikuteks kujunesid Fritz ja Butch. Fritziga seoses meenuvad raamatu naljakaimad hetked ja ütlused. Butch aga meeldis juba esimestest lehekülgedest alates ja kui ta Marissaga kohtus, siis ma lausa sulasin lugedes kuidas karm võmm ülepeakaela armus.
Sari, mida julgen soovitada teistele paranormaalsete armastusromaanide lugejatele.

Hinne: 6 / 5

Sarja raamatud:
"Dark Lover"

"Mallenite needus" - Catherine Cookson

1. raamat Mallenite perekonna triloogiast.

Originaalpealkiri: "The Mallen Streak"
Tõlkija: Urve Liivamägi
Varrak 2008


Mallenite suguvõsal on lasunud põlvest põlve needus, mida põhjustab valge triip nende süsimustades juustes. Triibuga sünnivad ainult suguvõsa meessoost liikmed, ent ka teisi, kes on seotud perekonnaga kas veresidemete kaudu või muul moel, ei jäta see needus puudutamata. Kõrgekalda pärija Thomas Mallen kogeb seda omal nahal, kui ta tormilistel 1850. aastatel pankrotti läheb. Ent Mallenite needus ei lõpe sellega, selle hävitav mõju ulatub ka järgmistele põlvedele. 

Arvamus:
Lugesin läbi ühe päevaga, kuid jõudsin mitmel korral imestada, miks ma seda raamatut loen. Kindlasti oli tegu haarava looga, mis oli aga väga sünge ja kohati isegi perversne. Nii läks ka hindamisega jupp aega. Ma pole siiani kindel, kas hinne 4,5 on ikka õige hinnang. Nii palju vastakaid tundeid ja mõtteid pole raamat minus juba pikka aega tekitanud. Ja kuna see ongi minu jaoks lugemise eesmärk - panna mõtted tööle, siis ütleme, et hinnang on õige. 
Sel suvel on kavas lugeda ka triloogia teisi osi.

Hinne: 4 / 5

Triloogia osad:
"Mallenite needus"
"Mallenite tüdruk"
"Mallenite järeltulijad"

"Esimene surma..." - James Patterson

1. raamat sarjast "Naiste mõrvaklubi"

Originaalpealkiri: "1st to Die"
Tõlkija: Raili Puskar
Ersen 2008

San Franciscos tapetakse pruutpaare. Mõistatust asuvad lahendama neli naist, kes on omavahel sõbrad... Lindsay on San Francisco politsei mõrvauurija... Claire meditsiiniekspert... Jill ringkonnakohtu abiprokurör... ja Cindy ajakirjanik, kes on äsja leidnud töö San Francisco Chronicle krimiosakonnas. Jõudusid ning andeid, vaprust ja mõistust ühendades on neil üks eesmärk. Leida, võtta kinni ja kavaldada üle kõige julmem ja kohutavam mõrvar, keda seni nähtud.

Arvamus:
Raamat sai kunagi ostetud soodushinnaga, sest mulle tohutult meeldis kaanepilt ja ka tagakaanel olev tutvustus oli huvitav. Sisu kahjuks nii huvitavaks ei osutunud. Algas küll väga põnevalt, aga lõpp vajus ära ja oli tõeliselt  kummaline. Kuna tegu oli sarja esimese raamatuga, siis naised alles õppisid üksteist tundma ning suurest sõprusest veel rääkida ei saanud.
Kohati oli raamat ka liiga räige ja nagu ilmas vähe muret ja valu oleks, sai peategelane ühe saatuselöögi teise järel.

Hinne: 2,5 / 5

Sarja raamatud:
"Esimene surma ..."
 

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...