reede, 6. aprill 2012

"Lohetätoveeringuga tüdruk" - Stieg Larsson

1. raamat "Millenniumi-triloogiast"

Originaalpealkiri: "Män som hatar kvinnor"
Tõlkija: Tõnis Arnover
Varrak 2009

 Mikael Blomkvisti ajakirjaniku karjäär on madalseisus, kui ta saab huvitava pakkumise. Kaheksakümnendates aastates endine ärimees Hendrik Vanger palub mehel kirjutada oma perekonna ajaloost raamatu ning ühtlasi välja uurida, mis juhtus 40 aastat tagasi ta noore sugulase Harriet Vangeriga
16-aastane Harriet kadus ühel sügispäeval jäljetult ja kuigi Hendrik on juhtumit uurinud kõik need aastakümned, pole ta mõistatust lahendada suutnud. Tasapisi on Hendrik jõudnud järeldusele, et keegi ta lähedastest tappis Harrieti ning Mikaeli tööks jääb tapja välja selgitada.
Mikaeli abiliseks saab noor naine nimega Lisbeth Salander, keda peetakse alaarenenuks. Tegelikult on tegu Rootsi parima häkkeriga. Loo alguses pole Mikaelil erilist usku, et ta midagi leiab, kuid mida rohkem ta Lisbethi abiga Vangeri perekonna ajalugu uurib, seda jubedam pilt lahti rullub.


Arvamus:
Raamat ilmus eesti keeles  juba kolm aastat tagasi. Kõik lugesid ja kiitsid. Kui ma oleks kasvõi üht negatiivset või kahtlevat arvamust kuulnud, siis suure tõenäosusega oleksin juba ilmumisaastal raamatu läbi lugenud. Põikpäise eestlasena leidsin, et miski, mis tundub nii hea, ei saa seda tegelikult olla. 
Uue huvi raamatu vastu äratas ETV-s näidatud filmide triloogia, millest ma kaks ja pool filmi maha magasin. Loodetavasti ei saa keegi valesti aru, nii palju kui ma nägin, oli huvitav. Lihtsalt pühapäeva õhtud pole minu säravaimad hetked. Sättisin end diivanile filmi vaatama ja mingil hetkel ärkasin, prillid ninal viltu, telerist tulemas filmi asemel hoopis midagi muud. Ja nii kolm pühapäeva järjest. Niisiis otsustasin, et on aeg raamatud läbi lugeda.


Poleks iial uskunud, et ühte raamatusse võib nii palju teemasid ja materjali mahutada, ilma et lugu ära vajuks. Nähtavasti võib. Seal oli poliitikat, äri, spionaaži, hirmsaid saladusi, põnevust, ajalugu, fanatismi, võimuiha, hullumeelsust, traagilisi inimsaatusi ja koletuid veretöid. Selle sekka peidetud tibake karget põhjamaa romantikat ning kauneid looduskirjeldusi. Raamatu algus ei olnud just kõige põnevam, kuid kui lõpuks vajalikud tutvustused ja tagapõhi paika loksus, ei saanud ma enam pidama. Lausa neelasin iga sõna ning viimast lehekülge lugedes oli päris kahju, et  otsa sai. No ja siis hakkasin parimaid kohti üle lugema. 
Vangeri perekonna saladused paljastusid juba ammu enne raamatu lõppu, kuid isegi pärast seda oli huvitav lugeda, millega Mikael ja Lisbeth edasi tegelesid. Eriti just Lisbeth. Just  raamatu lõpupoole sai taas rohkem Lisbethi tegelaskujust teada  - mis teda tegutsema ajendas ja kuidas ta mõte töötas.
Natuke vastukarva oli Mikaeli vabameelsus, kuid lõpuks oli see juba koomiline. Kas oli ka mõni tähtsam naistegelane vanuses 20-60, kellega Mikael linade vahele ei hüpanud?
Aga jah, mulle raamat meeldis. Ja teine osa juba ootab kummutil oma järge.


Hinne 5 / 5

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...