kolmapäev, 21. märts 2012

"Teatame mõrvast" - Agatha Christie

Originaalpealkiri: "A Murder Is Announced"
Tõlkija: Ralf Toming
Eesti Raamat,1995

Kohalikus ajalehes ilmub kuulutus, mis algab sõnadega: «Teatame mõrvast, mis...». Mõrv leiabki aset ja sellele järgneb veel kaks mõrva, enne kui miss Marple mõistatuse lahendab.

Arvamus:
Olen aastate jooksul raamatut mitmeid kordi lugenud. Nähtavasti loen seda ka tulevikus veel paaril korral. Isegi kui tean, kes mõrvariks osutub. Siin siis põhjused, miks ma raamatut nii mitu korda lugenud olen. 
Raamatu üheks tegelaseks on miss Marple ja kuigi ma lausa armastan Christie teist tegelaskuju Hercule Poirot'd, siis miss Marple'iga samastumine on tunduvalt lihtsam.  
Lugu algab väga põnevalt ning läheb aina huvitavamaks. Kogu tegevus leiab aset pisikeses külas ja tegelaskujusid on seinast seina - osa on lihtsalt nii öelda dekoratsioonideks ja osad väga hästi lahti kirjutatud. On noori ja vanu, ausaid ja ebaausaid ning loomulikult peidab end nende seas mõrvar, keda kohalik politsei (selles raamatus üsna nutikas) koos miss Marple'iga jahib.
Christie annab tekstis piisavalt vihjeid mõrvari paljastamiseks. Mäletan, et esmakordsel lugemisel jõudsin küll mõrvari isikuni, kuid osad vihjed läksid kaduma. Aastaid hiljem teistkordsel lugemisel taipasin, et Christie viitas mõrvari isikule juba mitu peatükki varem.
Tekst on liigendatud peatükkideks ja iga peatükk veel omakorda alaosadeks, mis on üpris lühikesed. Tõlge on väga hea - ladus ja kerge lugeda.

Katkeid raamatust:
"Ta oleks ükskõik missugusel nädalapäeval võinud vana iiri kombe kohaselt mõne heki tagant tulistada ja oleks arvatavasti puhtalt pääsenud."
                                                                                              lk 42


"Ma räägin sulle, et kõik on ainult mood. Pärast eelmist sõda läks moodi seks. Nüüd on moes pettumus. Kõigel sellel pole mingit tähtsust. Miks me sellest räägime? Ma hakkasin rääkima meist, aga lõin araks. Sest sa ei taha mind aidata."
                                                                                              lk 88


 "Tagaplaanil on väga selgesti äratuntav isa - vana dr. Blacklock. Tõeline põikpäine türann, absoluutselt jäik ja täiesti veendunud, et kõik, mis tema mõtleb ja ütleb, on õige. Tappis oma kangekaelsusega tõenäoliselt tuhandeid patsiente. Ta ei sallinud mingeid uusi ideid ega meetodeid."
 "Ma pole päris kindel, et ma seda talle pahaks panen," märkis miss Marple. "Mul on alati tunne, et noored arstid kipuvad liiga innukalt eksperimenteerima. Pärast seda, kui nad on meil kõik hambad välja tõmmanud, meile hulganisti väga kummalisi aineid sisse söötnud ja meie sisikonnast tükke lõiganud, tunnistavad nad, et meie heaks pole võimalik midagi teha. Mina eelistan suuri musti vanamoelisi rohupudeleid. Nende sisu on vähemalt võimalik valamusse kallata."
                                                                                              lk 133

Hinne: 4 / 5

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...