kolmapäev, 1. veebruar 2012

"Vapper leedi" - Margaret Moore

4. raamat sarjast "Relvavennad"

Originaalpealkiri: "Hers to Command"
Tõlkinud: Maia Planhof
Ersen 2009

Raamatu tagant:
Naine oli usaldanud rändrüütli kaitsma oma valdusi, kuid tema südamega on hoopis teised lood...
Sir Henry oli rändrüütel, kes võis olla muljetavaldavalt vahva lahinguväljal... ja voodis. Leidnud oma kambrist kannatlikult ootamas kaks õde, üks rabavalt ilus, teine vankumatu ja otsustav, kaalus ta nende ettepanekut: helde summa eest juhtida võitluses kastelli sõjamehi, et päästa neile kuuluvad valdused. 
Ahvatletud Giselle’i ilust, ent vastupandamatult lummatud Mathilde’i – niisama mõistatusliku naise nagu ta saladused – intelligentsusest ja sarmist, võtab Henry nende pakkumise vastu. Kui sissetungijad lähenevad, peab Mathilde usaldama oma sügavamaid tundeid ja meest, kes on valmis võitlema, et tõestada oma rüütliau. 

Arvamus:
Kõige suuremaks puuduseks on kindlasti see, et kirjastus Ersen pole sarja esimesi raamatuid eesti keeles avaldanud (küll on aga ilmunud kõik järgnevad raamatud). Nii jäidki arusaamatuks Sir Henry mineviku katsumused, mida raamatus mitmel korra mainitakse.
Lugu ise oli huvitav - kaks õde üritasid isa pärandust rahaahne meessugulase haardest eemale hoida -  kuid jäi pinnapealseks. Raamatus oli üle 300 lehekülje, aga ma ei õppinudki peategelasi tundma, rääkimata kõrvaltegelastest, kes tundusid esmapilgul isegi huvitavamad. Lugu jälgiti vaid kahe peategelase seisukohast, mis oli päris ärritav, kuna kangelanna õe tegevus jäi väga kaugeks ja ebamääraseks.
Selle põhjal, mida lugesin, ei meeldinud loo kangelanna mulle eriti. Kus teised tegelased nägid julgust ja arukust, nägin mina mõtlematust ja arutut riskimist nii enda kui teiste eludega. Samuti jäi mulle raamatu lõpus mulje, et kangelannale meeldis, kuidas asjad meespeategelasega läksid. Ärge saage valesti aru. Ta ei öelnud seda kordagi otse välja, hoopis minul jäi kripeldama tunne, et kangelanna oli asjade sellise arenguga äärmiselt rahul.
Loo kangelane Sir Henry tundus hoopis sümpaatsem. Kahju, et ta minevikust raamatus nii vähe juttu oli. Usun, et rohkem teades, oleks ta mulle veel rohkem meeldinud. Võibolla saanuks ma ka eelmisest raamatust teada, miks ta tähelepanu kriitilistel hetkedel hajuma kippus. Kogenud rüütli puhul ei tohiks selline asi tavaline olla.
Ersenil pole lähitulevikus plaanis sarja kolme esimest raamatut avaldada. Millest on kahju. Raamatut võib ju iseseisva romaanina lugeda nagu mina seda tegin, kuid kogu lugemise ajal painas mind mõte, kui poolik see romaan on. Seega ei saa ma hetkel kõrgemat hinnet panna kui 2,5.

Hinne: 2,5 / 5

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...