teisipäev, 7. veebruar 2012

"Tumm tunnistaja" - Agatha Christie

Originaalpealkiri: "Dumb Witness"
Tõlkija: Kaja Kährik
Elmatar 1995

Hercule Poirot saab kirja Miss Arundell'ilt, milles  daam avaldab soovi diskreetses asjas kuulsa detektiivi nõu küsida. Millegipärast saabub kiri aga kaks kuud pärast selle kirjutamist. Vanaprouat külastama minnes saavad Poirot ja kapten Hastings teada, et Miss Arundell suri juba mõni aeg tagasi. Samuti kuuleb Poirot paar nädalat enne vanadaami surma juhtunud õnnetusest -  Miss Arundell libastus oma koera Bobi pallil ja kukkus trepist alla. Külakeses kuulujutte kogudes hakkab Poirot kahtlustama, et näiliselt süütu õnnetus oli tegelikult salakaval mõrvaplaan, mis ebaõnnestus. Kes aga garanteerib, et mõrvar ei üritanud uuesti?

Arvamus:
Lugesin "Tumma tunnistajat" aastaid tagasi, aga ega ma raamatust suurt midagi mäletanud. Mõningad kohad tundusid tuttavad, kuid mõrvari isik tuli üllatusena. Nii et pettuma ei pidanud. Kahtlusaluseid oli paras ports. Kõrvaltegelaste hulgas oli värvikaid kujusid nagu spiritismiga tegelevad vanatüdrukutest õed miss Trippid või siis Miss Arundelli särtsakas lemmik Bob, kelle õnnetust pallist kogu lugu hargnema hakkabki. Poirot hallid ajurakud töötasid laitmatult, kapten Hastings oli nagu alati natuke juhmivõitu. Mis seal öelda - Christie oma tavapärases headuses. Ainult et raamatu lõpus olin ma üsna kurb, et just Miss Arundell teise ilma saadeti. Ta oli just seda tüüpi kange vanamutt, kes oleks veel aastaid võinud sugulaste kiuste oma rahakuhja otsas istuda.

Katkendid raamatust:

 Ta lahkus kärmel sammul toast ja ma järgnesin talle. Esikus võttis ta oma kaabu, astus välisukse juurde, avas selle ja tõmbas siis uuesti pauguga kinni. Siis hiilis ta kikivarvul elutoa ukse taha ja pani põrmugi punastamata kõrva prao juurde. Ükskõik kus koolis Poirot ka käinud polnud, kirjutamata seadusi pealtkuulamise kohta seal igatahes polnud. Tundsin õudust, kuid olin võimetu midagi ette võtma. Püüdsin Poirot'le käega tungivalt märku anda, ent ta ei pööranud sellele vähimatki tähelepanu. 
 Ja siis kostusid selgelt Theresa Arundelli sügava ja vibreeriva häälega öeldud kaks sõna:
"Sina tola!"
                                                                                               lk 151

"See on üks väga tark vana naine," lausus Poirot.
"Isegi kui ta teie vuntse ei imetlenud?"
"Maitse ja ajud on kaks eri asja," kostis Poirot külmalt.
                                                                                              lk 235

Hinne: 4 / 5

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...