laupäev, 25. veebruar 2012

"Tulejälitajad" - Nora Roberts

Originaalpealkiri: "Chasing Fire"
Tõlkija: Maia Plahhof
Ersen, 2012

Rowan Tripp kuulub maa ühte eksklusiivsemasse tuletõrjeüksusesse - ta on Missoula suitsussehüppaja. Nende meeste ja naiste tööks on metsapõlengute kustutamine mitmes osariigis.
Sel aastal baasi naastes ootab Rowan kannatamatult hooaja ja treeningute algust, kuid naise rõõmu kaaslastega kohtumisest ja tööst segavad mälestused eelmisest aastast, mil ta kaotas hüppepartneri.
Kollanokkade hulka kuuluv Gulliver Curry on üks rühma parimaid. Mehe suureks eeskujuks on Rowani isa Lucas "Raudmees" Tripp. Veel enam lummab teda oma kangelase blond ja jalustrabava figuuriga tütar. Üsna pea on mehel siht seatud ning ta alustab Rowani järkjärgulist piiramist, eesmärgiks kuuma ja kirglik suhe.
 Laagris tegutseb ka pahatahtlik kuju, kes suitsussehüppajatele üsna palju jama kaela tõmbab.

Arvamus: 
 Möödas on päevad, kus ma varaste hommikutundideni Robertsi järjekordset romaani lugesin.Sellega siin läks pea kolm päeva.
 Mulle meeldisid peategelased - iseseisev Rowan ja arukas Gull. Paarina olid nad armsad, aga samas ka särisevalt kuumad. Roberts oli valinud romaanile fantastilise tegevuspaiga ning kirjeldused metsapõlengutest olid väga head. Autoril õnnestus edasi anda suitsussehüppaja ameti kogu põnevus, ohtlikkus ja pinge, nende inimeste meelekindlus ja tohutu eneseületamisvõime. Raamatus oli palju lahedaid tegelasi ning lõpuks ometi ka väga kaasahaarav kõrvaltegelaste armusuhe.
 Nüüd tuleb veider osa. Kõigele eespool kirjutatule vaatamata oli raamat kohati tõeliselt igav. Mingil hetkel jäi Ro ja Gulli suhe mitmeks peatükiks toppama. Samuti oli juba pärast esimesi peatükke selge, kes on kõige kurja juur. Põnevikuna pole raamatut mõtet lugeda.
Kuigi tegelaste kahekõned olid vaimukad, ei suutnud ma lauseehituse pärast süveneda. Ma lugesin ikka ja jälle lauseid üle, et mõte kohale jõuaks. Huvi pärast võiks kusagilt muretseda inglisekeelse originaalteksti ja võrrelda, kas tõesti on ka selles lauseehitus nii keerukas.
 Üks ütlus raamatust jäi mind küll kummitama. Seda ütles laagri kokk Marg, mu lemmiktegelane selles raamatus. Kui ma kunagi suureks kasvan, siis tahan täpselt tema moodi olla. Hehe.
Kuna mul hetkel raamatut käepärast pole, siis nii see umbes kõlas:

"Üksi ja üksindus jagavad sama juurt."


Hinne: 3,5 / 5

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...