neljapäev, 2. veebruar 2012

Taas raamatupoes

Käisin täna raamatupoes, sest avastasin internetist, et Dick ja Felix Francise raamat "Valemängijad" on soodushinnaga müügil. Käisin poes ringi, uudistasin, lõpuks lausa otsisin, aga soovitud raamatut ei leidnud. Küll aga leidsin  raamatu "Smaragdatlas", mida tuttav paari nädala eest taevani kiitis.

Leti ääres küsisin müüjalt, kas neil "Valemängijad" ka müügil on. Lahke müüja kontrollis arvutist ja asus siis raamatut otsima. Seisin abitult leti juures, kui müüja ühe riiuli ja laua juurest teise juurde tõttas ning viimaks lausa poe tagaruumi kontrollis. Abitustunne kasvas veelgi, kui otsinguid alustas ka teine müüja. Ja siis kolmas ning neljas. Kusjuures ühel neist tundus vaba päev olevat kuna ta oli üleriietes. Sel hetkel ei teadnud ma enam kas naerda või nutta. Kui siis lõpuks üks müüjatest võiduka naeratusega "Valemängijad" laua all olevast riiulist välja tõmbas, suutsin vaid kergendunult ohata. Hetk hiljem leiti veel raamatu teine eksemplar.

Ma ei tea, kui kaua see meeletu otsimine kestis. Tean vaid, et mulle tundus see igavesti pika ajana. Väga narr tunne oli seista leti ääres, kui neli inimest mööda ruumi raamatut otsisid ja mul polnud aimugi, kuidas aidata. Oli see ju minu soov soodushinnaga raamatut osta. Samas olen ma aga lahketele müüjatele väga tänulik. Minu arust väärib Haapsalu Apollo personal ainult kiidusõnu abivalmiduse ja sõbralikkuse eest.


Hiljem koju sõites mõlgutasin mõtteid. Praeguste raamatuhindade juures on paljudele inimestele käik raamatupoodi omaette sündmus. Minu puhul tundub see aga ka alati parajaks tsirkuseks muutuvat.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...