neljapäev, 12. jaanuar 2012

Ära kunagi ütle, mida hetkel loed!

Ma ei saa aru, mis inimestel viga on. Ja mis minul viga on, et ma kuidagi oma vigadest ei õpi. Umbes kaks nädalat tagasi rääkisin sõbrannaga ja jutuks tuli hetke lugemisvara. Lugesin sel ajal Agatha Christie "Mõrv Idaekspressis" ja prauhti keset vestlust teatas sõbranna, et ta poleks ilmaski arvanud et, .... .
Jäin jahmunud näoga istuma suutmata uskuda, et keegi teise lugemiselamuse niimoodi ära rikkuda võib. Muidu väga intelligentne naine ei saanudki aru, millise prohmaka ta tegi ning lobises rõõmsalt edasi.
Raamat jäi mul pooleli. Lugemislust oli täiesti kadunud.

Aga kas ma õppisin sellest. Oh ei.
Üleeile mainisin tuttavale vaid möödaminnes , et loen "Süvamerd" ja vastuseks sain -  "Oo, hea raamat, kahju vaid, et ..." ja oligi raamatu lõpp teada. Tunne oli nagu peksaks peaga vastu seina. Tuttav nägi mu ilmes vist midagi hirmutavat, sest väga kiiresti sooviti mulle head aega ja läinud ta oligi. Õhtul üritasin küll edasi lugeda, vaid mõned peatükid ongi mul lõpuni jäänud, kuid taas oli kõik rikutud.

Südametäiega haarasin taas ingliskeelse pehmekaanelise, millel laiutas palja ülakehaga vormis mehemürakas. Mõjus paremini kui šokolaad või jäätis. Huilgasin naerda nagu vabrikuvile ja tuju läks tunduvalt paremaks. Panin "Süvamere" ja "Mõrvad Idaekspressis" taas lauale ning otsustasin paari nädala pärast mõlemad lõpuni lugeda.

6 kommentaari:

  1. Teinekord võib juhtuda ka nii, et raamatu tagakaanel olev tutvustus kirjeldab sündmusi, mis toimuvad kusagil 300-leheküljel. Ei ole just väga suurt lugemislusti ja põnevust, kui oled tagakaanelt teada saanud, et üks peategelastest on vampiir või langenud ingel või midagi säärast ning see saladus tuleb ilmsiks alles raamatu teisel kolmandikul.
    Aga jah, see teeb tigedaks küll, kui keegi raamatu põhipointi on kogemata (või meelega) välja lobisenud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Täpselt nii. Võtsin käsile raamatu, mille sisututvustus lubas vägevat kurjamit, kes kangelase ja kangelanna elu kibedaks teeb. See niinimetatud kurjam ilmus välja raamatu viimases kolmandikus ja temast oli vast kokku neli lehekülge. Mis mõtet teda üldse sisututvustusse lisada oli?

      Kustuta
  2. Mina arvan nii, et kui raamatu kaanel puudub sisututvustus, siis on raamat palju huvitavam ning lugema kutsuv. Lugeda kirjeldust ning ette teada, millest lugema hakkad on igav :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aga mille põhjal Te siis tavaliselt otsustate, kas raamatut tasub lugeda? Autori nime, kaanepildi, poes / raamatukogus loetud lõigukese või hoopis millegi neljanda põhjal?

      Kustuta
    2. Mul on tore see, et väga paljud sõbrad armastavad sama žanri raamatuid lugeda kui ma isegi. Ja tavaliselt on nii, et kui neile meeldib, siis on raamat mullegi meeldinud. Nii et see on kindlasti üheks raamatute valimise kriteeriumiks. Teiseks on häid lugemisideid või vältida tasuvaid ämbreid pakkunud igasugu raamatublogid (kasvõi seesamunegi). Kolmandaks näeb mõni raamat poes ikka nii ahvatlev välja, et ei suuda kiusatusele vastu panna. Ja sünnipäevaks kingitakse tavaliselt terve ports häid raamatuid...

      Kustuta
  3. Mul sarnane kogemus Rex Stouti kriminaalromaaniga. Ma lugesin raamatu lõpuni, aga õhin oli läinud kuna vanaema kogemata ütles mõrvari nime välja. Hiljem oli küll väga õnnetu ja vabandas, aga krimkade puhul on raske. Kui kass on kotist väljas, siis tagasi teda sinna ei saa.

    VastaKustuta

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...