kolmapäev, 14. detsember 2011

"Moon Called" - Patricia Briggs

1. raamat Mercy Thompsoni sarjas.
 
Mercy Thompson on väikelinna automehaanik, kelle naabriks on libahuntide klanni alpha ja endiseks bossiks gremlin. Samuti putitab ta oma garaažis vampiirile kuuluvat Volkswagen bussi. Mercy elu muutub keeruliseks kui  garaaži tuleb tööd küsima nooruke Mac, kes on hiljuti libahundiks muudetud.

Arvamus:
Soovitus - eirake kaanepilti, see on eksitav.
Tegu pole vaid täiskasvanutele mõeldud raamatuga. Vägivalda on küll omajagu, kuid seksi raamatus pole, vaid sutike romantikat ja vihjeid, et Mercyl võib tulevikus ühe või teise tegelasega suhe tekkida.  Muidu on raamat väga siivas. Ja raamatu kaanepilt arusaamatu. Mercyl muidugi on tätoveeringuid, kuid mitte kusagil raamatus pole märkigi, et ta oma keha ja sellel leiduvat kunsti niimoodi kõigile eksponeeriks.

Natuke loost endast ka. Hästi kirjutatud ja põnev, tohutu hulga lahedate käänakutega, mis lausa sundisid edasi lugema (keeldusin täna autot juhtimast, et raamat lõpuni lugeda, samal ajal kui mind kohalikku kaubanduskeskusesse sõidutati).  Tegevus polnud etteaimatav, kuid see ei olnud  ka ebareaalne või kunstlikult tekitatud.
Peategelane Mercy oli sümpaatne, iseseisev ning hea huumorimeelega. Korrahullust libahundile autovrakiga tagasi tegemine oli lihtsalt geniaalne. Mercy oli ka väga mõnus segu fantaasiast ja reaalsusest. Ta polnud küll libahunt või haldjas, aga oma minevik ja saladused olid ka temal. Peale Mercy oli veel teisigi lahedaid tegelasi, aga ka terve rodu õõvastavaid tegelinskeid ehk siis vampiire. Jep. Veel üks raamat, kus vampiirid olid enamasti ilged vereimejad.
Eriti huvitavaks muutiski raamatu libahuntide, haldjarahva (fae) ja vampiiride poliitika, jõumängude ja eluolu tutvustamine. Näiteks vampiirid olid nagu omamoodi maffia, kes äriomanikele katust pakkusid. Igakuine maksmine kindlustas, et äri omanik ja ta pere ei satu näljase vampiiri järgmiseks snäkiks. Haldjarahvas oli sunnitud end avalikkusele paljastama kuna teaduse pöörane areng ja kriminalistikalaborite teke muutsid enda varjamise võimatuks. Midagi positiivset see aga kaasa ei toonud. No ja libahundid ... sarja esimeses osas on nad sama probleemi ees - kas avalikustada oma olemasolek või oodata, millal meedia avaldab loo "Koletised meie keskel" või veel hullem -  võimuladvik hakkab saladuse hoidmise eest teeneid välja pressima.
Igas heas raamatus peaks olema vähemalt üks koht, mis võtab silma märjaks või paneb neelatama. Raamatus "Moon Called" oli selliseid kohti mitu, kuid õnneks ei pingutanud autor ka sellega üle ja ma võin rahuliku südamega öelda, et tegu on väga hea raamatuga.

Hinne: 4 / 5

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...