pühapäev, 20. november 2011

"Nullpunkt" - Margus Karu

„Nullpunkt” on aus ja ilustamata romaan 21. sajandi algusaastate Eesti koolinoorte elust. Peategelasel, probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesel õnnestub end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida, kuid peagi avastab eluterve ja hea huumorimeelega poiss eneselegi üllatuseks, et erinevate kokkusattumuste tõttu on ta klassikaaslaste poolt jõuliselt heidikustaatusse tagandatud ning tema ees seisab vankumatu sotsiaalne blokaad. Esialgu proovib Johannes küll enda mainet päästa, kuid nagu rabalaukas üksinda rappides vajub üha sügavamale ja sügavamale, kuni põhja enam pole ja lootust ei paista. Kui tema elupüramiidi kolm peamist tahku – kodu, sõbrad ja kool – kokku vajuvad, avastab poiss, et elu ei ole sellisena enam elamist väärt ning nurkasurutuna, emotsionaalselt ja füüsiliselt läbiklobituna mõistab, et tal ei ole enam midagi kaotada. Ta jõuab nullpunkti. Ta ei taha enam elada, kuid leiab end kogudes enesetapule alternatiivse lahenduse: ta hakkab enda elu looma selliseks nagu ise tahab. Johannes ei proovi muuta tingimusi enda ümber, vaid kohandab ennast just selliseks, nagu vaja. Ta töötab välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsepteeritus ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama.
 Võetud raamatupoe Apollo kodulehelt
 

 Arvamus:
Lõpuks saan rõõmuga öelda, et "Nullpunkt" on loetud. Sisututvustus on väga põhjalik. Raamat on aus ja kuigi enamuse ajast on Johannes igati sümpaatne noormees, siis mingi pailapsega tegu pole. Joomine, kaklused, peod, arvamus, et kolmekümneselt on elu läbi - tubli keskmine teismeline. Ka Johannese pere kirjeldus pole liialdatud, samuti Jansa oma. Taolisi lagunenud ja katkiseid peresid leidub igas Eestimaa nurgas.

Kirjanik oskab lugu vesta. Kui alguses ei saanud ma kuidagi otsale (lugesin kolm esimest peatükki ja viskasin raamatu käest), siis lõpuks neelasin raamatu kahe õhtuga. Jutt jookseb ladusalt, kusagile toppama ei jää. Kõige piinavam oli vist seda autolora kohta lugeda. See tõesti nõudis pingutust, aga lehte vahele ka ei tahtnud jätta.

Raamatu tagant jäi silma kirjaniku sünniaasta - noor mees. Ja tahtmatult tuli mõte. Kui palju Johannesest on temas endas ja ta endistes koolikaaslastes? Kas mõni nendest loeb raamatut ja tunneb end lehekülgedelt ära või ongi see kõik fantaasiavili? Raamatu ümber on küll suur melu olnud, aga juba põhimõtte pärast pole ma ühtegi artiklit sellest läbi lugenud. Küll sai aga teismelistega koos teatris käidud Rakvere teatri tükki vaatamas (siis kui kolm peatükki loetud oli). Lavastus pole raamat ja raamat pole lavastus. Küll aga soovitan vaatama minna - teismelised olid pärast etendust sillas. Mõnele täiskasvanule, kes lugeda ei armasta, võib see samuti marjaks ära kuluda.

Aga tagasi raamatu juurde.
Ropp oli, nalja sai, mõtlema pani ja oli positiivne. See viimane üllatas mind.
Oh, ja pildid meeldisid ka. Isegi nii palju, et avasin raamatu uuesti eest, et illustraatori nimi tuleviku tarbeks meelde jätta - Mart Raun.

Mul mõtted vonklevad praegu peas ringi, sest kell on kaks öösel ja öelda oleks veel mõndagi. Aga lõualuud juba naksuvad haigutamisest. Lisan veel vaid selle:
Johannese tahtmine kõigile meeldida ärritas mind raamatu alguses, võibolla oli see ka põhjuseks, miks ma raamatu lõpus talle lausa aplodeerida oleksin tahtnud. Hakkama sai, sindrinahk.

Hinne: 5 / 5

Treiler, mida kõik kindlasti juba näinud on.

1 kommentaar:

  1. See raamat oli minu jaoks meeldiv üllatus just selle poolest, et lugu lõppes positiivselt. Ja täiesti usutavalt. Meil on palju noortekirjandust, kus raskest elust heietatakse - ometi üks positiivne jutustus. Müts maha autori ees - äraütlemata hea innustus neile, kel hetkel hästi ei lähe, kuid kes ennast kokku võtavad ja jalule tõusevad. Imetlen selliseid inimesi, kes end põhjast üles töötavad, ka päris elus ja tore on lugeda väga realistlikku lugu huvitavalt ja usutavalt kirjapanduna.
    Kindel lugemissoovitus minu teismelistele poegadele :)

    VastaKustuta

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...