kolmapäev, 9. november 2011

"Jane Eyre" - Charlotte Brontë

Raamatus olev kaherealine tutuvustus: 

XIX sajandi inglise realisti Charlotte Brontë mõneti autobiograafiline   "Jane Eyre" on ühiskonnakriitiline romaan südi ning aruka orvu elust.

Arvamus:
Teismelisena raamatut lugedes olin kindel, et mister Rochester on ideaalne mees. Aastatega muutub ikka palju. Raamatut taas lugedes leidsin, et tegu on väga hea looga, mis võttis kohati silma märjaks ja pani nii mõneski kohas igatsevalt ohkama, kuid Rochesteri ma enam pjedestaalile ei asetaks. Lugedes temast juba täiskasvanuna torkasid silma kõik ta vead ja eksimused, milledest noorusetuhinas esimesel korral sai mööda vaadatud, mis ei omanud tol ajal tähtsust. Nüüd aga ei olnudki tegu ebajumala, vaid lihast ja luust mehega. Kes meeldis mulle väga, kui ta just liig poeetilist mula suust välja ei ajanud.

Tunnen juba, kuidas etteheitvad pilgud mu blogist auke läbi puurivad. Jah, ma ei saa sinna mitte midagi teha, et karm Rochester mulle rohkem meeldis, kui Rochester, kes pikki luulelisi monolooge pidades nagu kass ümber palava pudru käis. Õnneks oli selliseid kohti raamatus vähe.

Hoopis sümpaatsem oli seekordsel lugemisel Jane, kes kangekaelselt oma tõekspidamiste eest võitles. Mind hämmastas tema võime andestada ning eluraskuste kiuste endale truuks jääda. Kui aastate eest pidasin ta põgenemist mõisast tõeliseks lolluseks, siis nüüd leidsin, et kuigi tegu oli tormaka otsusega, võib sellest aru saada. Lehekülgede kaupa realistliku ja küpse inimese mõtteid lugedes, võib väga lihtsalt ununeda fakt, et tegu on vaid 18-aastase perekonnata neiuga.

Tegu on imelise looga, mida kindlasti soovitan lugeda. Kõik sarjad ja filmid, mida Jane Eyrest näinud olen, on küll head, aga raamatu tasemele pole minu silmis veel ükski küündinud (viimast, 2011. aasta, filmi pole ma veel näinud).

Hinne: 5 / 5

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...