reede, 28. oktoober 2011

"Harry Potter ja tarkade kivi" - J.K. Rowling

 1. raamat Harry Potteri raamatusarjas
Tõlkija: Krista Kaer


Esimeses raamatus “Harry Potter ja tarkade kivi” ei tea Harry veel, et ta on võlur ning et võlurid olid ka tema surnud ema ja isa. Ta ei oska loitse, pole kunagi olnud lohe munast koorumise juures ega kandnud nähtamatuks tegevat mantlit. Ta on kogenud üksnes õnnetut elu koos oma hirmsa tädi, onu ja nende jõhkardist poja Dudleyga, kes ei taha võlukunstist midagi teada. Harry elab tillukeses panipaigas trepi all ning üheteistkümne aasta jooksul pole kordagi tähistatud tema sünnipäeva. See kõik aga muutub, kui öökull toob talle mõistatusliku kirja, milles Harryt kutsutakse imelisse paika, Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti Kooli, kus Harry leiab endale sõbrad, õpib võlukunsti kõigis selle ilmingutes, kuid peab ka astuma vastu oma kõige hirmsamale vaenlasele. Sellest kohtumisest sõltub rohkem kui Harry enda saatus... 
Raamatututvustus võetud Rahva Raamatu koduleheküljelt.


Arvamus:
Mida tarka või põnevat oskan ma öelda, mida tuhanded inimesed enne mind selle raamatu kohta pole juba öelnud. Midagi uut ja löövat küll pähe ei turgata.
Aastaid tagasi käisin raamatupoes Potteri kahest esimesest raamatust mööda ja kuigi olin kogu melust raamatute ümber kuulnud, ei meelitanud mind miski neid ostma. Esimese osa kaanepilt tundus ka kummaline - poiss luua seljas.Väga kentsakas.
Nüüd võin öelda, et loen sarja peaaegu igal aastal üha uuesti ja raamatutes on alati midagi uut, mida avastada ja millest rõõmu tunda. Täiuslik põnevuse, huumori ja filosoofia tasakaal. Samuti ei väsi ma alati imestamast autori ja ka tõlkija meeletu töö üle. Hämmastav.
Isegi mu 70-aastane isa luges esimest osa ja teatas pärast, et kuigi see pole tema maitse, on tegu päris hea muinasjutuga. Ja just see ta ongi - muinasjutt hea ja kurja võitlusest ning tõelisest sõprusest. Kes meist lapsena ei tahtnud selliseid sõpru nagu Ron ja Hermione? 
Eriti põnevaks ja ka reaalsemaks teeb loo hallide toonide kasutamine. Enamus tegelased pole läbinisti head või halvad. Vaadake kas või Snape'i, kes on tegelikult väga mitmetahuline isik. Pole vaid musta ja valget vaid ka kõik sinna vahele jääv.

Mõned tsitaadid raamatust:
"Mida nad enda arvates õieti teevad, hoiavad niisugust elukat koolis luku taga? Kui üldse mõni koer jalutamist vajab, siis just see."
                                                                                      Ron Weasley  lk 140-141

"On mõned asjad, mida ei saa koos läbi elada, ilma et üksteisele meeldima ei hakataks, ning kaheteistkümne jala pikkuse mägitrolli oimetuks löömine on üks neist."
                                                                                      J.K. Rowling  lk 154

"Firenze! Mida sa teed? Sul on inimene seljas! Kas sul häbi ei ole? Kas sa oled mingi lihtlabane muul või?"
                                                                                      kentaur Bane  lk 220

"Mis see meisse puutub? Kentaure huvitab ainult see, mida on ennustatud! Pole meie asi eeslite kombel metsas eksinud inimesi taga ajada!"
                                                                                    kentaur Bane  lk 221

"Tuleb kasuks, kui ta nagu ülekasvanud nahkhiir ringi lehvib."
                                                                                   professor Quirrell lk 246
"See, mis juhtus vangikoobastes sinu ja professor Quirrelli vahel, on täielik saladus, seepärast teab seda loomulikult terve kool."
                                                                                   Albus Dumbledore  lk 252

"Tõde, see on ilus ja hirmus asi ning sellesse tuleb seepärast suure ettevaatusega suhtuda."
                                                                                  Albus Dumbeldore lk 254

Hinne: 6 / 5

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...