pühapäev, 25. september 2011

Psy-Changelings video YouTube'ist

Leidsin YouTube'ist fännivideo Psy-Changelings raamatusarja kohta. Loomulikult on neid seal rohkem, aga see meeldib mulle kõige rohkem. 
Video autoriks on:

Eirake trükivigu ja nautige.

"Sõdalased. Metsikusse ellu" - Erin Hunter

Sõdalaste sarja 1. raamat.
Neli metsikute kasside klanni on aastaid jaganud metsa oma sõdalastest esivanemate määratud seaduste järgi. Kuid nüüd ähvardab Kõueklanni kasse surmaoht, sest õel Varjuklann muutub iga päevaga tugevamaks. Vapraid sõdalasi hukkub üksteise järel ning mõnda surma varjab saladuseloor. Kõige rahutumal ja murelikumal ajal satub sõdalaste sekka tavaline kodukõuts nimega Ruuge, kellest võib kunagi saada vapraim klannikass.




Arvamus:
Alguses ajas kasside rohkus segadusse. Enamuse nimed olid veel käpp või  saba. Nii ma muudkui keerasin taas lahti Klannide lehekülje ja uurisin missuguse karvakeraga parajasti tegu oli.
Väga aitas ka raamatu alguses olev ümbruskonna kaart, kus kõikide klannide laagrid olid peale märgitud. Teine kaart ajas jälle segadusse. Raamatu lõpuni ei taibanud ma, mis eesmärgil see seal oli.
Lugu ise oli põnev, rääkides kodukassi sattumisest metsikute kasside klanni. Tegu polnud mingi imekassiga ja alguses tegi Ruuge päris põhjalikke prohmakaid ning sai karistada. Raamatu räigeimas kohas pidi Tulekäpp (Ruuge uus nimi) vana haiget kassiroju kasima. Vuh.
Kõueklannist oli huvitav lugeda. Nähtavasti sai autor inspiratsiooni indiaanlastelt ja ka tänapäeva inimühiskonnast ning kasutas seda oskuslikult kasside maailma loomisel. Paigas oli võimuladvik nii ausate juhtide  kui ka auahnete poliitikutega. Kassidel oli oma religioon ja meditsiiniabi. Peale võitluse teiste klannidega, oli raamatus juttu ka klannisisesest  intriigist. Huvitav lugemine igal juhul.
Natuke kummaline oli raamatu asukoht poes. Leidsin köite mudilaste ja noorema kooliea riiulist. Usun, et  nad naudivad väga Tulekäpa seiklusi, kuid kindlasti pole see vaid neile mõeldud. Teismelised tunnevad kindlasti ära õpilaste omavahelise hõõrdumise ja osade suhtumise Tulekäppa kui sissetungijasse. Täiskasvanud aga üsna jõhkra poliitilise mängu.
Nagu sisututvustuses kirjas, on loos ka üsna palju surma. Metsikute kasside elu pole alustassilt piima lakkumine nii et valmistage ennast ja ka oma lapsi ette rängaks teekonnaks koos Tulekäpaga Metsikusse ellu.

Autoritest:
Erin Hunter on kolme kirjaniku – Kate Cary, Cherith Baldry, Tui T. Sutherlandi – ning toimetaja Victoria Holmesi varjunimi.
Nad on kirjutanud mitmeid fantaasiaraamatuid, millest tuntuim on aga “Sõdalaste” sari.

Hinne: 4 /  5

reede, 23. september 2011

"Luumurd" - Dick Francis

Romaani minategelane Neil Griffon peab tallides töö ajutiselt üle võtma, kui isa jalaluumurruga haiglasse satub. Neilil on kindel plaan otsida ajutine treener, kes isa paranemiseni hobustel silma peal hoiab. 
Kõik muutub ööl, mil kaks kummimaskides meest Neili röövivad. Röövi korraldajaks on Rivera-nimeline itaallane, kes lubab talli hävitada, kui tema käske täpselt ei täideta. 
Neil peab džokina tööle võtma 18-aastase Alessandro, laskma poisil ratsutada parimate hobustega ning registreerima tolle tundmatu nooruki Derbile Peaingliga sõitma.

Arvamus: 
Meeldis siis, kui 1991. aastal esimest korda lugesin ja on meeldinud ka kõigil järgnevatel kordadel. Ning neid kordi on aastate jooksul olnud päris mitu.
Raamat on kahest veidralt toimivast isa ja poja suhtest, mille ümber on kirjanik loonud huvitava ja kaasakiskuva loo hobustest, väljapressimisest ja hädaohust. Neil on sümpaatne ja nutikas, mis muudab lugemise eriti mõnusaks. Mulle meeldis, kuidas ta Alessandro upsakusest ja kõrkusest kaugemale nägi, endaga sarnased jooned leidis ja oli valmis tegutsema. Tegelikult äärmiselt briljantne plaan. 
Tassisin raamatut paar päeva kaasas nagu kass poega ja lugesin, kus väheke võimalus avanes. Nii põnevaks suutis Dick Francis loo ajada. 
Peale põnevuse on raamatus ka natuke romantilist liini ja paar üsna südantlõhestavat hetke, mis mul igal lugemisel pisara silma toovad.

Hinne: 4 / 5

teisipäev, 20. september 2011

"Branded by Fire" - Nalini Singh

6. raamat Psy -Changelings sarjas.
Peategelased: Mercy Smith ja Riley Kincaid
Kui röövitakse geniaalne kujumuutjast teadlane, peavad DarkRiver leopardiklanni eliitsõdur Mercy ja SnowDancer hundiklanni leitnant Riley koostööd tegema, et noormees leida enne, kui röövijad temast vabaneda üritavad.  
Mõlema klanni alfad, Lucas ja Hawke, on määranud Mercy ja Riley klannidevahelise koostöö eest vastutajateks. Psy Nõukogu sepitsuste ja InimLiidu (Human Alliance) üha agressiivsemate rünnakute tõttu on sidemed kujumuutjate klannide vahel muutunud ülioluliseks. Kuid Kass ja Hunt ei ole sõbrad. Seda jahmatavam on  peategelaste vahel lahvatav külgetõmme.

Arvamus:
Sa heldene aeg. Tundub nagu oleks autor selles raamatus üritanud tasa teha Doriani ja Ashaya loos puuduva magamistoa-aeroobika. Peategelaste "suhe" jõuab horisontaalasendisse juba esimestel lehekülgedel. Autor küll vihjab, et neil on juba pikemat aega midagi susisenud, kuid eelmistes raamatutes pole sellest eriti juttu olnud. Mõnes kohas vajus lugu natuke ära. Mõte oli ju teadlane tagasi saada, mitte aga põõsastes hullata. Raamatu kulgedes asi paranes. Seksi kõrvale tekkis lähedus ja tegelased hakkasid rohkem oma ülesandele keskenduma. Alati rahuliku Riley ja püsimatu Mercy sõnasõjad olid päris nauditavad. Mulle meeldis ka, et loos olid Mercy pereliikmed. Vanemad, vanaema ja kolm venda, kes kõik alguses Riley'sse kahtlusega suhtusid. See on esimene kord, kus ka vanematel klanniliikmetel oma osa oli.
Kui sarja algusest peale on Psy Nõukogu näidatud alatu ja üle laipade mineva organisatsioonina, siis selles raamatus oli InimLiit Psy Nõukoguga samas kaalukategoorias. Mind jahmatas, kui vähe nad väärtustasid inimelu.
Eriti mõnus oli lugeda tuttavatest tegelastest. Singh tutvustas selles osas ka uusi kujumuutjaid - kotkaid. Väga huvitavad tegelased, kellest sooviksin rohkem teada saada.
Ka Kummitusest oli raamatus natuke juttu. Ma lihtsalt ei saa asu. Nii tahaks teada, kes ta on.

Hinne: 3,5 / 5

kolmapäev, 14. september 2011

"Brat Farrar" - Josephine Tey

Raamatu tagant:
Patrick Ashby kadus kaheksa aastat tagasi jäljetult, jätnud maha ainult paarirealise kirja. Nüüd näib, et ta on tagasi - parajal ajal, et võtta vastu pärandus. Kes on aga tegelikult see temaga sarnanev noormees, kes nimetab end Brat Farrariks ja paistab tundvat tervet perekonda?

Arvamus: 
Aastatega olen raamatu pea ribadeks lugenud. Mis loo juures niivõrd köidab, ei oskagi ühe lausega öelda. Päris kindlasti on mu nõrkuseks  perekonnalood ja inglise maaelu. Ning seda on raamatus kuhjaga. Raamat on inglaslikult viisakas ja vaoshoitud. Just täpselt selline nagu me inglaste eluolu ette kujutame, kui see ka tegelikkusele ei vasta.
Tegevus areneb rahulikus tempos, kuid pinget on tunda. Tegelased on reaalsed, kuid värvikad. Loos on oma romantiline liin, millest autor eriti ei kirjuta, kuid mida on seda võimsamalt tunda ridade vahelt. Autor on algusest peale lugeja vastu aus ja kirjutab siira loo noormehe eneseotsingutest ja perekondlikust armastusest. Võibolla meeldib raamat just seepärast, et selles on juttu pea kõikidest pahedest väga viisakas ja rahulikus, kuid samas pinevas õhkkonnas. Ärge küsige, kuidas autor sellega hakkama sai. Pole õrna aimugi, aga just selline see raamat on - rahulik, aga samas on pinge ja põnevus laes.

Tsitaat raamatust: 
"Ma jätsin selle [auto] sissesõidutee otsa. Ma pole harjunud sõitma võõraste majade ette, nagu need oleksid minu omad."
                                                                                 ajakirjanik Macallan

Hinne: 4 / 5

pühapäev, 11. september 2011

"Ohtlik armas" - Melissa Marr

Raamatusarja Ohtlik armas 1. raamat.
Aislinn elab kolme reegli järgi. 
Reegel nr 3: Ära jõllita nähtamatuid haldjaid.
Reegel nr 2: Ära vasta nähtamatutele haldjatele.
Reegel nr 1: Ära kunagi ärata haldjates enda vastu huvi.


Nüüd aga jälitavad haldjad neidu igal sammul ning üks neist - Keenan - üritab Aislinni isegi kohtingule meelitada.
Keenan on Suvekuningas, kes on sajandeid endale kuningannat otsinud. Ta on veendunud, et Aislinn on just see õige. Ning korraga on ohus Aislinni vabadus, tulevikuplaanid, vanaema ja parim sõber Seth.

Arvamus: 
Mu emal on üsna ärritav ütlus "Aitas lugeda küll." Ei mingeid muid selgitusi, ainult see üks lause, mida saab tõlgendada just nii nagu ise paremaks pead. Vot täpselt nii tunnen ma selle raamatu puhul - Aitas lugeda küll.
  
Sisaldab spoilereid:
Aga kui natuke lähemalt seletada, siis hästi kirjutatud teismeliste muinasjutt. Eriti meeldisid peatükkide alguses olevad katked. Need lõid meeleolu ja näitasid haldjaid hoopis teisiti, kui Disney vikerkaarevärvides multikad. "Ohtlik armas" oli minu esimene haldjate raamat ja ma pole veendnud, et nad tegelastena mulle meeldivad. Kui Aislinn Sethile rääkis, mida nad tavalisel jalutuskäigul raamatukogust poisi majani tegid, siis tundsin tülgastust. Riiukuked ja perverdid. Ning too Suvekuningas polnud põrmugi parem. Keenan oli ju paras tõbras - maailma saatus on kaalul, pean uue tüdruku ära võrgutama ja proovile panema. Ja nii pea iga kümne aasta tagant. Vaene, vaene Donia. Samuti häiris mind, kuidas ta Aislinniga koos olles oma haldjavõimed alati põhja keeras. Eelnevatel tüdrukutel polnud mingit võimalust. Keenanil oleks nagu töös olnud arutute bimbode tootmisliin. Ta ei olnud hirmuäratav ega ka saladuslik nagu Seth. Tekitas vaid tülgastust ja ärritas. Ausalt öeldes ajas Keenan rohkem vihale kui raamatu tegelik kurjam Beria.


Ülesehituselt oli mõnus lugeda - erilist tapmist ja tagaajamist polnud, see-eest aga kuhjaga romantikat. Raamatu lõpp oli kiirustav. Pinge kasvas ja kasvas, oli ju teada, et Aislinn otsustab proovilepaneku kasuks ja siis niuhti oli see läbi ning juba tormasid tegelased teise linna otsa päästemissioonile.
Loen kunagi kindlasti ka teist osa. Evan ja Niall tõstsid natuke mu silmis haldjate mainet. Samuti tahan teada, mis Doniast, Aislinnist ja Sethist edasi saab.

Hinne: 3 / 5

neljapäev, 8. september 2011

"Vampiraadid: Ookeani deemonid" - Justin Somper

Vampiraatide sarja 1. raamat.
On aasta 2512. Ookeanid on tõusnud. Koidab piraatluse uus ajastu.

Kaksikute Connori ja Grace'i purjekas upub kohutavas tormis. Meri viib nad teineteisest lahku ning nad peavad ise oma elu eest võitlema.
Connor satub tõelisele piraadilaevale ja peab endas selgusele jõudma, kas ta on piraadiks olemiseks piisavalt sitke. Poisile saadetud katsumused ei ole kerged, aga nagu ütleb üks tema uutest meeskonnakaaslastest: «Kerged teed ei ole meie kingataldu väärt.«
Grace leiab ennast sootuks kummaliselt laevalt, mis on juba väga kaua meredel seilanud. Mida rohkem tüdruk salapärase purjeka ja tolle meeskonnaga tutvub, seda enam saab talle selgeks, et tegemist pole mingi tavalise laevaga. Kas õel-vennal õnnestub uues ümbruses ellu jääda ja kas nad näevad veel kunagi teineteist? Ühine nendega reisil läbi kaardistamata vete. Vampiraatide teekond on kohe algamas... 

Arvamus:
Raamat seisis üsna kaua riiulis ja ka blogis 'Hetkel loen' rubriigis. Põhjuseks kartus, et lugu on oodatust halvem. Rõõmuga pean tõdema, et see pole nii. Kui asja tõsiselt kätte võtsin, sain raamatu kahe õhtuga läbi.
Huvitav oli. Kõhedust tekitas. Paar korda isegi katkestasin, sest kahtlesin, kas on hea mõte vastu ööd edasi lugeda. Pooleli jätta ei suutnud kuna raamat muutus aina põnevamaks.
Lugu on tempokas ja vaheldusrikas liikudes sujuvalt piraatide laevalt vampiraatide laevale. Autori loodud maailm on omapärane segu uuest ja vanast, helgest ja süngest. Tegelaskujud on huvitavad ja värvikad. Eriliselt kiindusin Scrimshaw'sse ja ometi ma kardan madusid. Kaksikutest meeldis Connor rohkem, sest taibuka tüdruku kohta võttis Grace'il liiga kaua aega, et taibata, kus ta asub. 
Nüüd tuleb oodata, millal Pegasus 2. osa välja annab. Esimene raamat lõppes nii põneva koha pealt, et jääb painama. Mis küll edasi saab? 

Hinne: 4 / 5
 

Psy-Changelings sarja UK kaanepildid

Lisan 4. ja 5. raamatu UK kaanepildid.

kolmapäev, 7. september 2011

"Kogu lugu" - Olimar Kallas

Olimar Kallase "3 lugu" ilmus samal aastal kui ma sündisin. Olin kusagil algklassides kui venna raamaturiiulist "Proovisõidu" leidsin. Nõukogude aeg oli lõppemas, Miki Hiired ja muud elukad polnud Eestimaad veel vallutanud. Nii oli koomiks ikka kõva ja tundmatu sõna. Kallase oma tundus veel eriti lahe - Eesti oma autor ja millised lood. Vaimustus oli suur.

Kui 2006. aastal ilmus kogumik "Kogu lugu", sai teist raamatupoes mitu korda peos hoitud ja kaalutud, kas osta või mitte. Kõik nood väljamaa hiired, superkangelased ja kassid olid sõna "koomiks" ära lörtsinud. Polnud ju enam tegu ka jõmpsikaga. Ja maksis ka üsna palju.
Paar kuud tagasi tuttava juures olles jäi "Proovisõit" riiulil silma ja küsisin laenuks. Lugesin ja vaatasin nüüd täiskasvanu pilguga, ajas muigama, aga mõnus oli sellegipoolest. Vot nii "Kogu lugu" mu nimekirja ja riiulisse sattuski.
Pildid on lahedad, lood naljakad ja seiklusrikkad, tegelased omapärased ja need nõuka-hõngulised väljendid. :)
Peale koomiksite on kogumikus ka infot ja fotosid autori kohta. Omaette väärtus, mis tänapäeval paljudel raamatutel puudub.
 Kogumikul on vaid üks puudus - see haiseb sõna otseses mõttes. Nähtavasti on tegu trükivärviga. Aga kui esialgsest šokist üle saad, on mõnus õhtu Olimar Kallase loomingu seltsis kindlustatud.

Hinne 4 / 5

"Hostage to Pleasure" - Nalini Singh

5. raamat Psy -Changelings sarjas.
Peategelased: Ashaya Aleine ja Dorian Christensen
Ashaya Aleine on pealtnäha täiuslik M-psy.  Ta on asjalik, rahulik, külm ja tundetu. Psy Nõukogu ülesandel töötab Ashaya mikrokiibi kallal, mis ajju paigutatuna muudaks kiibi kandjad ühtseks meeleks ja meeskonnaks. Kaoksid isikupära, saladused ja võime Vaikusest välja murda. 
Olles vastu taolisele psy laste sandistamisele alustab Ashaya lootusetuna näivat võitlust, et vabastada oma väike poeg Keenan Psy Nõukogu raudsest haardest. 

DarkRiver leopardiklanni eliitsõdur ja snaiper  Dorian Christensen kaotas oma õe psy-st sarimõrvari süül. Dorian pole küll võimeline leopardi kuju võtma, kuid kiskja elab sügaval mehe sees ning on marus unistades kättemaksust ja Vaikuse hävitamisest. Kuid siis sunnivad asjaolud  Doriani väikest psy poissi päästma ja jahmatusega leiab ta, et reeglid on muutunud - tal on tunded poisi ema, jaheda M-psy, vastu.

Arvamus:
Sisututvustusest jääb mulje nagu oleks tegu puhta armastusromaaniga, kuid tegelikult pole see nii. Loos on palju ootamatuid pöördeid, piisavalt pinget ja põnevust. Kui poleks pealkirja ja imalat kaanepilti võiks raamatut väga hästi ka seiklus- või põnevuromaanina turustada.
Meeleolult on raamat süngem kui eelmised. Selgelt on tunda ebakõlade süvenemist Psy-võrgus, kus lahvatab vägivald ja kannatavad süütud. Esimest korda sarja ajaloos võitlevad kujumuutjate ja psy-de kõrval võimu nimel ka inimesed.
Raamatu alguses jahmatas mind autori valik Doriani hingesugulase osas, kuid lugedes taipasin, et Dorian vajas enda kõrvale psy-d, et ta hingehaavad lõplikult paraneksid. Ka Ashaya ja Doriani loos on omajagu romantikat ja kuumi kohti, kuid neid on tunduvalt vähem kui eelmistes osades.Samas tundusid need õrnusehetked sensuaalsemad, kui teistel paaridel.
Singh on taas kirjutanud hämmastava loo huvitavate tegelaste tegemistest omanäolises maailmas.
Samuti on ta viimaste raamatutega väga peenelt pannud mind kahtlema Vaikuse täieliku hävitamise õigsuses. Sada aastat tagasi tegid psy-d omaarust õige valiku hakates tundeid sunniviisiliselt maha suruma. Nüüdseks on see andnud tagasilöögi kuna just kõige "vaiksemad" psy-d muutuvad psühhopaatideks. Kui  Vaikus kaoks, oleksid psy-d taas alguses tagasi - hulk ohtlike võimetega inimesi, kes võivad tundepunagu ajal kogemata kellegi tappa.

Hinne: 4 / 5

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...