laupäev, 12. märts 2011

"Dance with the Devil" - Sherrilyn Kenyon

"Dance with the Devil" - Sherrilyn Kenyon
4. raamat "Dark Hunter" sarjast.
Peategelased: Zarek ja Astrid


NB! Raamat on täiskasvanutele. Sisaldab kohti, mis ei sobi lastele lugemiseks. 

Kenyoni loodud maailm on hämmastav. Lugesin raamatut ja see haaras mind nii endasse, et viimasele leheküljele jõudes olin üsna üllatunud ja isegi natuke pettunud, et lugu läbi sai. Tegevus raamatus on hoogne ja põnev, tegelastel on sügavust ning dialoog on tõeliselt vaimukas.

"Dance with the Devil" algab kohe pärast "Night Embrace" lõppu. Dark-Hunter Zarek lendab pärast Mardi Grasi lõppu tagasi Alaskale.  Probleemide pärast New Orleansis on Artemis otsustanud Zareki hukata. 
Acheron  (Ash) suudab siiski välja kaubelda õigusmõistmise ning õigluse-nümf Astrid saadetakse Alaskale Zarekit proovile panema. 
Astrid pole sajandite jooksul ühtegi meest süütuks tunnistanud, kuid Zarek, keda Dark-Hunterite maailmas peetakse psühhopaadiks, äratab Astridis kummalisi tundeid. Samal ajal kui Astrid üritab oma tööd teha ja võitleb kasvava kiindumusega Zareki vastu, on Artemise "lemmikloom" Thanatos end oma puurist välja murdnud. Dark-Hunterite timukas on teel Alaskale, et tappa Zarek ja kõik need, kes 900 aasta eest pagendusse saadetud Dark-Hunterit aitavad.


Meeldis:
* Zarek on sarja senistest kangelastest rääkides kindlalt minu lemmik. Autor on loonud fantastilise karakteri,  kes on samas kalk tapja, kuid ka lapselikult süütu. Zarek on tõeline piinatud kangelane, kelle kõrval kõik teised kahvatuvad.
* Tegevuspaik Alaska. Mul on alati Alaska vastu nõrkus olnud. Suurimaks unistuseks on kunagi kõike oma silmaga vaatama minna. Kuid kuniks unistusest reaalsus saab, loen raamatuid Alaskast. Raamatus oli küll vähe kirjeldusi Alaska loodusest, kuid kui Kenyon kirjeldas Alaska karmi talve ja tuuli, tundus see nii tõelisena, et oleksin võinud vanduda - toas langes temperatuur mitu kraadi. Selle võib ka meie kliima arvele kirjutada, kuid esimene selgitus meeldib mulle rohkem. :)
* Astrid ja Zarek paarina olid tõeline pärl. Jällegi meeldis mulle suhte arendus - Astrid polnud kohe Zarekist hullupööra sisse võetud. Suhte algus, kui ta Zarekit kartis (kõik need jubedad jutud mehe kohta ja ta oma kogemused), oli väga reaalset edasi antud. Seekord polnud raamatus ka seksiga liialdamist. Astridi ja Zareki suhe liikus edasi normaalses ja rahulikus tempos ning kui nad lõpuks seksini jõudsid siis tundus see loomulikuna ja suhte arendusena.
* Lõpuks ometi rääkis see raamat natuke rohkem Acheroni ja Artemise suhetest. Ja lubage öelda - jumalanna või mitte, aga Artemis on tõeline nõid ja suure tõenäosusega vaimsete häiretega nagu ka ta vend Apollo.
* Ka selles raamatus oli lahedaid kõrvaltegelasi.
         - Deemon Simi oma grillikastme ja nimekirja koostamisega võitis mu südame. Ma tõesti lootsin kogu  südamest, et Acheron annab Simile loa Artemis paika panna. Ekstrakrõbe jumalanna poleks raamatu lõpus paha olnud.
         - Astridi sõber ja kaaslane Sasha, kelle suuvärk ei jäänud raamatust "Night Embrace" tuttavale Fangile mitte põrmugi alla. Sasha kommentaarid Zareki kohta ning õpetussõnad Astridile muutsid kohati sünge raamatu hoopis helgemaks.
         - Dark-Hunter Sundown  (Jess)- Zareki parim ja praeguste kirjade järgi ka ainus sõber. Revolvrikangelane Metsikust Läänest. Vastuvoolu ujuja ning arvatavasti sellepärast ta mulle nii väga meeldima hakkaski. Kui kõik teised kohtlesid Zarekit kui paariat, siis Jess ignoreeris ringlevaid jutte ning  kasutas pead ja kujundas ise  oma arvamuse Zarekiga rääkides.
          - Ülejäänud märkimisväärt tegelased olid Dark-Hunterid Spawn, Bjorn ja Syra, Dream-Hunter M'Adoc ja Dark-Hunterite abiline Otto Carvalleti.
* Thanatos - taas suutis Sherrilyn Kenyon näidata, kuidas täiesti tavalisest heast mehest võib saada koletis.

Ei meeldinud:
* Väga raske on selle raamatu juures  midagi negatiivset välja tuua.

Hinne: 6 / 5

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...