esmaspäev, 28. märts 2011

"Suusoojaks" - Susan Mallery

Susan Mallery  "Suusoojaks" on teine romaan Lone Star õdede raamatusarjas.

Jed Titan arvab ikka veel, et saab oma tütrele Skye'le mehe valida. Kuid tegu pole enam hirmunud noore neiu, vaid lesest üksikemaga. Asjad on veelgi enam teisiti, sest pärast mitmeid aastaid on Texases tagasi Skye suur armastus Mitch Cassidy.
Lahingutest räsitud eriüksuslane Mitch jõuab  tagasi koju ja leiab, et kõik on muutunud. Ta rantšos kasvatatakse orgaanilist karja ja kanu. Skye'l on 8-aastane tütar ning naise seletused, miks ta mehe päev pärast abieluettepaneku vastu võtmist maha jättis, pole eriti veenvad. Samuti pole kadunud iha naise järele ning valu ja raev reetmise pärast. 


Plussid ja miinused:
Võrreldes esimese raamatuga, on edasiminek suur. Keelekasutus on ladusam ja arusaadavam. Mitch on elutruu tegelane, kelle kohanemisele ma tõeliselt kaasa elasin ja kelle käitumisest ka aru sain.
Skye samas ei jätnud eriti sümpaatset muljet. Emana ta mulle meeldis, kuid naisena tundus tõeline hädapätakas. Tema võime juhtida suurt heategevusorganisatsiooni ja samas olla nii emotsionaalselt seotud manipulaatorist  isaga, ajas segadusse. Vägisi jäi mulje, et daam vajab asjatundjate abi, kuid raamatu lõpus oli kõik järsku korras.
Titanite Nemesis Garth näib olevat väga huvitav tegelaskuju, kuigi kahtlen, kas tema sai viimase suure sigadusega selles raamatus hakkama. Nii räpase mängu puhul teeks ma enne panuse Jedile.

Hinne: 3 / 5

reede, 25. märts 2011

"Ihu ja hingega" - Susan Mallery

Unetud ööd on lahedad. Kui sokisahtel saab sorteeritud, aga koidik veel kaugel, siis võib läbi lugeda  raamatu, mis juba mitu nädalat laual on seisnud. Ainult järgmisel päeval on tunne, et kogu maailm liigub sinu jaoks liiga kiiresti.

Susan Mallery  "Ihu ja hingega" on esimene romaan Lone Star õdede raamatusarjas.

Raamatu peategelane Lexi Titan on tõelises jamas. Tal on 21 päeva, et kahe miljoni dollariline laen tagasi maksta. Loomulikult võiks Lexi oma jõuka isa käest abi paluda, kuid Jed Titan pole mingi armastav isakuju. Salakaval ärimees on viimasel aastal oma tütarde vahele kiilu löönud lubades päranduse vaid sellele tütrele, kes end talle kõige rohkem tõestab. 
Cruz Rodriguez on rahakas, edukas ning hea välimusega, kuid mees ei kuulu sinivereliste hulka ning Texase kõrgklassi uksed on talle suletud. Kui Lexi on nõus 6 kuud mehe kihlatut teesklema ja teda õigetele inimestele tutvustama, on mees kohe valmis Lexile tšekki ulatama. Vaid kuus kuud ja siis lähevad mõlemad oma teed.
Lexi ja Cruz ei arvesta aga kirega, mis nende vahel lõõmama lööb.


Plussid ja miinused:
Mulle meeldivad raamatud perekondadest ja kuigi esimene raamat keskendub Lexile, on selles piisavalt juttu nii Jedist kui ka Lexi noorematest õdedest.  Lugu iseenesest on huvitav, kuid mind hakkas häirima hakitus. Mitmel korral pidin lauseid üle lugema, et täpselt aru saada, kes mida ja miks ütles.Võibolla oli see tõlke viga.

Ja samas need peategelased. Ma tõesti tahtsin, et nad mulle meeldiksid, kuid kusagile pidin ka mina piiri tõmbama. 30-aastane arukas ärinaine on nõus isa heakskiidu nimel võõra mehega raha eest magama. Meie mail kutsutakse seda prostitutsiooniks, aga võibolla Texases on asjad teisiti. Cruz on valmis suvalistele noorukitele võimalusi andma, aga oma lapsega käitub nagu viimane tõbras. Raske lapsepõlv ei õigusta taolist hoolimatust.

Loo arenedes läksid asjad  paremuse poole, näis, et nii Cruzil kui Lexil on teineteise vastu tunded tekkimas. Ilmus järgmine tõrge - rohmakas sõnakasutus armustseenides. Vaevalt, et naisterahvast lugejal tekib soe tunne, kui raamatukangelane "põrutab" kihlatut kogu öö.

Kõrvaltegelased päästsid kogu loo. Mulle meeldisid väga nii kergemeelne Izzy kui karmikäeline, kuid ustav Dana. Loen sarja edasi, sest tahan teada, millega Jed minevikus hakkama sai, kuid loodan, et järgnev raamat on parem.

Hinne: 1 / 5

"Night Play" - Sherrilyn Kenyon

"Night Play" - Sherrilyn Kenyon
6. raamat "Dark Hunter" sarjast.
Peategelased: Vane ja Bride


NB! Raamat on täiskasvanutele. Sisaldab kohti, mis ei sobi lastele lugemiseks.

6. raamat Dark Hunteri sarjas on esimene, kus peategelaseks on Were-Hunter.

Vane Kattalakis peab kõige tähtsamaks elus oma õde Anyat ja vend Fangi. Kui Anya daimonite rünnaku ajal sureb ning Vane'i marus isa pojad karistuseks daimonitele ohverdab, suudab Vane küll enda ja Fangi elu päästa, kuid kumbki pole enam endine. Fang lamab apaatsena Sanctuary haigetoas ja Vane saab vaid abitult pealt vaadata, kuidas ta vennas elusäde tasapisi hääbub. 
Sel süngel ajaperioodil kohtub Vane Bride'i, kelle mölakast kihlatu on just Fed Exi teel maha jätnud. Vane'i jaoks on Bride midagi kaunist ja puhast. Naisele naeratuse nimel on Were-Hunter valmis liigutama mägesid. Kuid samas teab Vane, et hundi ja inimese suhtel pole tulevikku. Mees on valmis leppima ühe kirgliku ööga, aga juhtub midagi ootamatut - pärast fantastilist armuööd ilmub mõlema peopessa märk. Bride on Vane'i hingesugulane - saatuse poolt määratud elukaaslane. Ja järsku on Vane'il käed-jalad tööd täis, et kaitsta Bride'i ja Fangi varitsevate vaenlaste eest ning veenda Bride'i, et suhe Were-Hunteri ja inimese vahel on võimalik.


Meeldis:
* Peategelased on fantastilised. Bride muutus kohe raamatu alguses üheks mu lemmiktegelaseks. Osad ta hirmud (eriti kaaluga seotud), on mulle tuttavad ning ma suutsin tegelasega väga kergesti samastuda. Vane on raamatus tõeline kompu - kaitsev, üllas, romantiline, hea huumorisoonega ja leidlik. Tõeline muinasjutu prints, kes vahel karvaseks muutub.
* Were-Hunterite eluolud. Jätkuvalt hämmastab mind autori võime nii mitmeid erinevaid maailmu luua, mis kõik ka loomulikud näivad. Eriti huvitav oli mul lugeda, kui vaba valik naisele elukaaslase valimisel jäi.
* Fury on veel üks tegelane, kellest tulevikus rohkem lugeda tahaksin. Kohati naljakas ja kohati üsna jõhker tunduv hunt väärib kindlasti oma lugu. Loodetavasti on see olemas või autoril vähemalt plaanis.


Ei meeldinud:
* Üks küsimus jäi pärast lugemist painama.
Vane'i jutust jäi  mulje nagu oleksid katagaaria naised või siis emased tõeliselt külmad litad, kes on vaid seksi peal väljas. Kuid Nicolette (Sanctuary karuema) jättis väga sümpaatse ja sooja mulje. Kas õige elukaaslase leidmine muudab katagaaria naist või on Nicolette erand?

Hinne: 6 / 6

neljapäev, 24. märts 2011

"Kiss of the Night" - Sherrilyn Kenyon

"Kiss of the Night" - Sherrilyn Kenyon
5. raamat "Dark Hunter" sarjast.
Peategelased: Wulf ja Cassandra

NB! Raamat on täiskasvanutele. Sisaldab kohti, mis ei sobi lastele lugemiseks. 

Seekord toimub raamatu tegevus mitme kuu vältel. Raamat algab  samal ajal kui "Night Embrace" (Taloni ja Sunshine'i lugu) ja lõpeb mõni aeg pärast "Dance with the Devil" (Zareki ja Astridi lugu) lõppu. Romaani peategelaseks on viiking Wulf Tryggvasen, kes on Dark-Hunter Minnesotas.
Raamat on taas Kenyon'ile iseloomulikult hoogne, põnev ja humoorikas. Tegelaste mõttemaailm ja tunded on piisavalt lahti kirjutatud. Loo kurjam on lõpuks ometi küllaldaselt tugev ja omanäoline ning loodetavasti ei kao sarjast veel nii pea. Tegu on väga hea looga, kus peategelase väärtushinnangud ja maailmapilt pea peale pööratakse ning ta peab elus püsimiseks ja lähedaste kaitsmiseks oma vaateid elule muutma.


Wulf on omapärane Dark-Hunter  - erinevalt teistest, pole ta kunagi surnud. Samuti  lasub tal kohutav needus - kõik inimesed unustavad Wulfi 5 minutit pärast temast lahkumist.
Raamatu alguses päästab Wulf daimonite käest noore naise nimega Cassandra Peters. Üsna  varsti kargab kõikjalt välja enneolematult tugevaid daimoneid - Strati sõdalasi -  kelle eesmärgiks on Cassandra tappa. Daimonid on veendunud, et Cassandra surmaga kaob needus, mis nad ööpimedusse pagendas.  
Wulf saab ülesandeks Cassandrat kaitsta, sest kui naine tapetaks, kaoks ka päike ning kogu maailm. 


Meeldis:
* Wulfi ja Cassandra suhe pole lillepidu. Nad on pärit väga erinevatest maailmadest. Kenyoni kirjeldus nende suhte arengust on taas väga köitev. Esmakordselt sarja lugemisel polnud ma 100% kindel loo õnnelikus lõpus. Nende maailmade põrkumine ja paljude eelarvamuste kummutamine lisab loole huvitavaid pöördeid. Samuti on see esimene raamat, kus Dark-Hunterite kui kangelaste staatus tõsiselt kahtluse alla seatakse.
* Wulfi ja Chrisi suhted on kogu raamatu ulatuses jaburalt naljakad. Kas suudate ette kujutada isikut, kes on järeltulijate saamise pärast nii mures, et kaalub spermapanga ostmist? :)
* Appoliitide kogukonna kujutamine on kohati südantlõhestav. Oli hetki, kus soovisin Apollole,  kes ühe oma lapse kuriteo eest kogu rassi karistab, sama piinarikast elu, kui on appolliitide surm. Appolliitidest tegelaste tundma õppimisel muutus nende olukord minu silmis aina talumatumaks ning paljude valik daimonina elada sai aina mõistetavamaks.
* Lõpuks ometi on  Dark-Hunterite juhil Ashil Strykeri näol vääriline vastane.Väga salapäraseks tegelaseks kujunes jumalanna Apollymi, kes mõnes kohas tundub Ashi kaitsvat, kuid tegelikult näib ihaldavat meile tuttava maailma lõppu. Samas Katra, kes raamatus on hea tegelane, näib Apollymist väga hoolivat.
* Uuteks huvitavateks tegelased on daimonid Stryker ja Urian, Were-Hunter Dante, jumalanna Apollymi ja Katra. Vanadest tegelastest on viivuks tagasi Julian, Kyrian, Talon ja Zarek. Loomulikult aitab hea nõuga ka Ash ning loole lisab koomilisust Ashi deemon Simi.


 Ei meeldinud:
* Kuna raamatus oli palju juttu appolliitidest, siis lootsin, et see raamat on tutvustav osa mõningate appolliitidest tegelaste jaoks. Kahjuks nullis Kenyon raamatu arenedes järjest kõik mu lootused, et mõni appolliidist tegelane edaspidi oma raamatu saab.


Hinne: 6 / 5

laupäev, 19. märts 2011

"Klatšimoori surm" - M. C. Beaton

"Klatšimoori surm" - M. C. Beaton

Raamatu tegevus toimub Põhja-Šotimaa väikelinnas Lochdubhis, kus kuritegusid lahendab konstaabel Hamish Macbeth
Esimeses raamatus tuleb kohalikku kalastuskooli leedi Jane Winters. Matsakas proua on teiste õpilaste saladused välja nuhkinud  ning hakkab neid üsna pea salakavalate vihjetega terroriseerima. Mõni päev hiljem õngitsetakse jõest välja leedi Jane'i laip.

Raamat on kirjutatud väga lihtsas stiilis, sisaldab looduskirjeldusi ja üsna palju juttu õngitsemisest. Tegelased tunduvad stereotüüpsed ja natuke lamedad. Raamatus on palju huumorit ja kõik see kokku moodustab päris mõnusa lugemise ning aeg lausa lendab.

Hinne: 3 / 5

laupäev, 12. märts 2011

"Dance with the Devil" - Sherrilyn Kenyon

"Dance with the Devil" - Sherrilyn Kenyon
4. raamat "Dark Hunter" sarjast.
Peategelased: Zarek ja Astrid


NB! Raamat on täiskasvanutele. Sisaldab kohti, mis ei sobi lastele lugemiseks. 

Kenyoni loodud maailm on hämmastav. Lugesin raamatut ja see haaras mind nii endasse, et viimasele leheküljele jõudes olin üsna üllatunud ja isegi natuke pettunud, et lugu läbi sai. Tegevus raamatus on hoogne ja põnev, tegelastel on sügavust ning dialoog on tõeliselt vaimukas.

"Dance with the Devil" algab kohe pärast "Night Embrace" lõppu. Dark-Hunter Zarek lendab pärast Mardi Grasi lõppu tagasi Alaskale.  Probleemide pärast New Orleansis on Artemis otsustanud Zareki hukata. 
Acheron  (Ash) suudab siiski välja kaubelda õigusmõistmise ning õigluse-nümf Astrid saadetakse Alaskale Zarekit proovile panema. 
Astrid pole sajandite jooksul ühtegi meest süütuks tunnistanud, kuid Zarek, keda Dark-Hunterite maailmas peetakse psühhopaadiks, äratab Astridis kummalisi tundeid. Samal ajal kui Astrid üritab oma tööd teha ja võitleb kasvava kiindumusega Zareki vastu, on Artemise "lemmikloom" Thanatos end oma puurist välja murdnud. Dark-Hunterite timukas on teel Alaskale, et tappa Zarek ja kõik need, kes 900 aasta eest pagendusse saadetud Dark-Hunterit aitavad.


Meeldis:
* Zarek on sarja senistest kangelastest rääkides kindlalt minu lemmik. Autor on loonud fantastilise karakteri,  kes on samas kalk tapja, kuid ka lapselikult süütu. Zarek on tõeline piinatud kangelane, kelle kõrval kõik teised kahvatuvad.
* Tegevuspaik Alaska. Mul on alati Alaska vastu nõrkus olnud. Suurimaks unistuseks on kunagi kõike oma silmaga vaatama minna. Kuid kuniks unistusest reaalsus saab, loen raamatuid Alaskast. Raamatus oli küll vähe kirjeldusi Alaska loodusest, kuid kui Kenyon kirjeldas Alaska karmi talve ja tuuli, tundus see nii tõelisena, et oleksin võinud vanduda - toas langes temperatuur mitu kraadi. Selle võib ka meie kliima arvele kirjutada, kuid esimene selgitus meeldib mulle rohkem. :)
* Astrid ja Zarek paarina olid tõeline pärl. Jällegi meeldis mulle suhte arendus - Astrid polnud kohe Zarekist hullupööra sisse võetud. Suhte algus, kui ta Zarekit kartis (kõik need jubedad jutud mehe kohta ja ta oma kogemused), oli väga reaalset edasi antud. Seekord polnud raamatus ka seksiga liialdamist. Astridi ja Zareki suhe liikus edasi normaalses ja rahulikus tempos ning kui nad lõpuks seksini jõudsid siis tundus see loomulikuna ja suhte arendusena.
* Lõpuks ometi rääkis see raamat natuke rohkem Acheroni ja Artemise suhetest. Ja lubage öelda - jumalanna või mitte, aga Artemis on tõeline nõid ja suure tõenäosusega vaimsete häiretega nagu ka ta vend Apollo.
* Ka selles raamatus oli lahedaid kõrvaltegelasi.
         - Deemon Simi oma grillikastme ja nimekirja koostamisega võitis mu südame. Ma tõesti lootsin kogu  südamest, et Acheron annab Simile loa Artemis paika panna. Ekstrakrõbe jumalanna poleks raamatu lõpus paha olnud.
         - Astridi sõber ja kaaslane Sasha, kelle suuvärk ei jäänud raamatust "Night Embrace" tuttavale Fangile mitte põrmugi alla. Sasha kommentaarid Zareki kohta ning õpetussõnad Astridile muutsid kohati sünge raamatu hoopis helgemaks.
         - Dark-Hunter Sundown  (Jess)- Zareki parim ja praeguste kirjade järgi ka ainus sõber. Revolvrikangelane Metsikust Läänest. Vastuvoolu ujuja ning arvatavasti sellepärast ta mulle nii väga meeldima hakkaski. Kui kõik teised kohtlesid Zarekit kui paariat, siis Jess ignoreeris ringlevaid jutte ning  kasutas pead ja kujundas ise  oma arvamuse Zarekiga rääkides.
          - Ülejäänud märkimisväärt tegelased olid Dark-Hunterid Spawn, Bjorn ja Syra, Dream-Hunter M'Adoc ja Dark-Hunterite abiline Otto Carvalleti.
* Thanatos - taas suutis Sherrilyn Kenyon näidata, kuidas täiesti tavalisest heast mehest võib saada koletis.

Ei meeldinud:
* Väga raske on selle raamatu juures  midagi negatiivset välja tuua.

Hinne: 6 / 5

"Pilapasknäär" müügil

"Näljamängude" 3. raamat "Pilapasknäär" on nüüd eestikeelsena müügil. 

Lingid:
Rahva Raamat 
Apollo
Raamatukoi

laupäev, 5. märts 2011

"Night Embrace" - Sherrilyn Kenyon

"Night Embrace" - Sherrilyn Kenyon
3. raamat "Dark Hunter" sarjast.
Peategelased: Talon ja Sunshine

NB! Raamat on täiskasvanutele. Sisaldab kohti, mis ei sobi lastele lugemiseks.

Dark-Hunter Talon hindab väheseid mõnusid, mida elu talle surematu daimonikütina pakub - kuum sigurikohv, pontšikud, üheöösuhted punases kleidis kuumade tibidega ja telefonikõned parima sõbra Wolf'iga. Ööd kuuluvad talle. Pärast päikeseloojangut luusib ta mööda New Orleansi tänavaid,  jahtides daimoneid ja kaitstes inimkonda.
Kõik muutub nädalal enne Mardi Grasi karnevali, kui veinijumala Dionysose ärandatud vanker Talonist üle sõidab. Noor naine, keda Talon daimonite käest päästa üritas, viib haavatud mehe oma korterisse kosuma. 
Nii ärkab Talon hommikul päikesepaistelises pööningukorteris käsi kõrbemas ja tagumik paljas. 
Sunshine on noor kunstnik, kes arvates, et Talon on illegaal, viib mehe haigla asemel oma korterisse . Üritades nägusale mootorratturile tasuda, jõuab Sunshine hävitada mehe püksid ja kaotada Taloni rahakoti. Talon tunneb, et ebaharilik Sunshine Runningwolf on just talle õige naine - vaid üks öö ja ei mingeid pikaajalisi suhteid.
Kuid iga kord naisele otsa vaadates igatseb Talon midagi enamat. Talon teab, et unistab asjadest, mis ei tohi kunagi teoks saada, sest Sunshine'i armastamine on naise surmaotsus. Talon on neetud - ta ei tohi kunagi tunda ei õnne ega armastust, sest varjudes ootab vaenlane, kes on valmis hävitama nii Taloni kui Sunshine'i.

Meeldis: 
*  Peategelane Talon - ta kannatlik meel, mootorratas ja elukoht. Isegi Taloni lemmikloom / pereliige Beth lisas mehele vaid sümpaatsust juurde. Tõeliselt kuum tükk. :)
* Tagaplaanil toimuv lugu - Dark-Hunterite omavahelised suhted, mida selles raamatus rohkem näeb, olid kohati lõbusad, kohati üsna sünged.
* Salapärane Ash, kes käitub nagu vanem vend või lapsevanem. Kes tahab usaldust, kuid ei tundu ise kedagi usaldavat. Tema suhted Artemis'ega  näivad eriti keerulised olevat.
* Uued huvitavad kõrvaltegelased - Dark-Hunter Zarek, Were-Hunterid Vane ja Fang Kattalakis ja perekond Peltier. Fangi suuvärk ajas mind naerma ja Zarekist oli tõeliselt kahju.
* Sunshine'i ja Taloni romanss, kuid alles raamatu teises pooles.
* Kenyoni  oskus ladusalt ja põnevalt lugu edasi anda.

Ei meeldinud:
* Raamatu alguses ei meeldinud Sunshine mulle eriti. Kuigi autor rõhutas mitmes kohas, et üheöösuhted pole Sunshine'ile tavaline käitumine, jäi ikka suhu paha maik sellest, kui kiiresti ta Taloniga voodisse jõudis. Tõeliselt ärritav oli tema hajameelsus. Raamatu alguses olin kindel, et Sunshine on just sellist boheemlase tüüpi, kes igale kohtumisele jääb kaks tundi hiljaks.
* Taloni ja Sunshine'i suhte algus. Liiga palju seksi. Uskumatu, et ma sellise lause kirjutasin kuna tavaliselt hindan loos hästi kirjutatud kuumi kohti. Raamatu esimeses pooles muud nagu ei toimunudki kui seksimine või seksist rääkimine. Kõik muu tegevus jäi magamistoa-aeroobika varju. Õnneks asi paranes raamatu teises pooles. Suhtes toimus märgatav areng ning Sunshine oli raamatu lõpus päris tore tegelane.
* Valerius - New Orleansi uus Dark-Hunter, kelle Julian ja Kyrian hea meelega teise ilma saadaksid. Esmamulje sellest Dark-Hunterist oli tõeliselt halb. Ennastimetlev tühikargaja.
* Selle loo kurjamid - Dionysos, Camulus ja Styxx. Kui Styxxil oli veel mingit sügavust, siis Camulus ja Dionyos jätsid mulje seniilsetest ättidest, kes õelalt pihku kihistades pudrunuiaga maailma vallutada üritavad.

Hinne: 3,5 / 5

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...